Sunday, March 3, 2024

Maroko miks I

 Miks Maroko?
Aga miks ka mitte? 

Sellist pilti ma Marokolt igatahes ei oodanud...
Aga miks ka mitte? 

Meie 9-päevase reisi marsruut.
Aeg: veebruari lõpp 2024.
Osalejad: Ali-Baba ja kaks naist. Nii arvasid kõik kohalikud ja olgu siis päälegi. 


Marokomaalaste elupaikade miks

Minnakse ju ikka selleks, et näha, kus ja kuidas teised elavad. Marokolased on ehituskunstis kenakesti mugavad - võtavad midagi maast, mätsivad sellest tellise näoga klotsi ja siis ehitavadki maja valmis. Mistõttu on kõik nende külad ja majad alloleva maapinnaga ühte värvi. Ja kohati täiesti nähtamatud.  











Nomaadid muidugi mingi telliseplätsimisega tegeleda ei viitsi. 






Üsna tüüpiline elamu on kasbah, ühe perekonna või suguvõsa kindluselamu, mille müüride vahel leidsid varju nii inimesed kui loomad igasuguste väliste ohtude eest - liiga kuum, liiga külm, röövlid... Mõned sellistest on tänaseks majutusasutusteks ümber kujundatud. Meie näiteks ööbisine allolevas kasbahis Sahara kõrbe serval.  


Läbisegi nii tänased elamud kui mahajäetud majad-kasbahid.


Mingi eriline suhe on lõunamaa rahvastel väravatega. Aserbaidžaan näiteks oli ka tühja koha peal väravaid täis. Siin sama lugu. 




Kohe-kohe tuleb kevad allolevale maastvõetud-maastleitud külale külla. 


Veel mõned külanäited






Palmide taga on küla - juhuks, kui te ei märganud...



Thursday, February 29, 2024

Võru Matkaklubi

 ... alust toimendamist nii umbõs viis aastakümmend tagasi. Ja joba olligi üts iistvedäjit, Tolga Väino, raamatuga maha saanu! Tuu uhkõ sündmuse auss tull tubli paar-kolm tosinat inemist neläpäävä õdaku kell kuus kokko. Õkvatäpselt nii, nigu viiskümmend vai nelikümmend vai kolmkümmend aastakka tagasi. Et neläpäävä kell kuus. 
Matkaklubil ruumõ inämp ei olõ, a õnnõs om üle tii Siku Alari nimeline pubi Õllõ 17.  Ja pubin om piäaigu vill parõmb kokko saia...


Padari Ivari oll vahtsõ raamadu "Tuva päevik 1976" jo läbi lugeda jõudnu ja kitsõ tuud kõigile. Juttu om sääl sõs Tartu Ülikooli geoloogia osakunna III kursusõ tudengite praktika- ekspeditsioonist. Ja ku Ivari nakas autori käest täpsustuisi küsümä, et mis ja mille, tull vällä ka ekspeditsiooni põhjus: tull tuvastada, et Tuvan ei olõ vaskõ.  Vähämbält tuu kotta pääl ei olõ. 

Aga nigu iks, kisk säändsite kokkosaamiste man põnõvide juhtumiste meenutamisõs. Et näutuses määne oll varustus. Ivari oll eski neli säläkotti kotust üten toonu, mille pääle kokkutulnu kõik ütel häälel huilgama naksiva. Selle et kes no Jermakki es mäletänü! Ja kohal oll ka noid, kes mäletivä noid muhkõ, midä tuu säläkoti alumiiiniumraami käest sait, ku suusamatkal ümbre sattõt.

Abalakovi säläkotist ma esi olõ päsnü, tuu oll viil innembä, ilma raamilda rihmuga paun nigu maakerä matkajal sälän. A vüü kotsile ollõv tuud kah iks saanu joba köütä. 
Viil varatsõmp variant ollõv olnu' "soldatskii vesmešok" - soldani asju kotikõnõ. Ja viil oll Ivaril üten kotikõnõ, mille kotsile tä ütel, et sjoo um timä hindä ristitü "barmat". 

Tuu pääle tulliva kõigil kõrraga miilde säändse sõna nigu bahilli', torpa', sturma' (kõik nuu asja umbli ma vähämbält esi hindäle valmis), vatiteki-magamiskoti' ja määne õnn oll tuu, ku katsakümnendate lõpun koskilt langevarjurõivas vällä ilmu...

Viiskümmend aastakka tagasi ollõv matkajalanõuss olnu kirsa. Ku täämbä pruuvnu kedägi säändse jalavarjuga kattõ kilomeetritki kõndma panda, saanu kõndja kimmäle presidendi auraha vapruse iist ja tuu, kes sundja rollin oll, tuu pantu kimmäle kinnimajja.

Terä siist, tõnõ säält.
Kas sa tiiät sõna "bitš" tähendüst? Toole tiidmisele lisas, mis sul om, või ma nüüd tõsõ manu pakku: "bõvšii intelligentnõi tšelovek" ehk vang või jalust är asumisele saadetu. Vinne keelega tull muidki lugusid - piä kõigilõ tutva "a patšemu u vas v sovetskom pasporte s nemetskimi bukvami napisano?"; vestlus miilitsaga: "A sto u vas tam v sumke? - Nu što: polotentse i kružka i..." -  "Kakaja igruška?"; jne.

Mõni mälet postilinnukiga lindü Siberin, kos katõlt poolt tull lennukiussi kinni hoita ja perän olliva käe nigu läbi raputedü süldi'. 
Mõni mälet, kuimuudu pümmen koskile varju ala telgikatõ laotedi, sääl pääl maati üü är ja hummugu es saa telgiktõt inämb kätte - põrmandu pääl oll olnu väske värv ja katõ nüüt sinnä' kinni kuiunu.
Mõni mälet, kuimuudu suuskõga telki pidi minema, selle, et suusasideme olliva är jäätünü.
Mõni mälet, et "laiv tulõ sjoo nätäl".
Mõni mälet varbaküüdsi teipmist isoleerpailaga. 

Ütesõnaga, vanast oll iks kah elo peris põnnõv :)!
Aitjuma kokkokutsjile!





Wednesday, January 17, 2024

Miks ma olen streigi poolt?


Hästi lühidalt:
1) Kõik parteid (peale EKRE) lubasid enne valimisi tõsta õpetajate palka. See sai kirja isegi koalitsioonilepingusse. Ja kui on kokku lepitud, siis nii kõrgetelt institutsioonidelt nagu seda on riigikogu ja valitsus, ootaksin mina ka kokkuepetest kinnipidamist.

2) Minu meelest peaksid koolides tõõtama ka õpilaste emade-isadega ühevanused inimesed, mitte ainult vanaemad-vanaisad. Jumala abiga on leiutatud juuksevärv, muidu võiks kõik Eestimaa koolid ümber nimetada vanadekodudeks "Hõbedane juus". Oleks sama õiglane nagu Haigekassa nimetamine Tervisekassaks. 

Mina olen ikka loodus- ja kultuuririkkuse poolt ja toetan väljasuremisohus liikide kaitset. Eesti õpetaja on väljasuremisohus. Talle tuleks rajada rahustava linnulauluga rohekoridore ja varsti tuleb teda hakata ka üle tee aitama. Midagi poe teha, iga on selline...

Aastast aastasse kuuleme PISA testi suurepärastest tulemustest ja sellest, kuidas Eesti õpilased on maailma tipus. Kas see tõesti ei vääri isegi mitte keskmist palka? Või ongi Eesti uus Nokia hävitada kõik, mis on üle keskmise hea? Aasta Arstilt 2022 võtame kodu, Aasta Kooli 2023 paneme kinni...

*   *  *

Riigil on rasked ajad, praegu küll ei sobi streikida... See on sama jabur väide, nagu "praegu küll ei sobi surra". Millal siis oleks õige aeg? Ei ole paremaid, halvemaid aegu...

Saage aru, raha ei ole! - Ei saa aru. 

Järgmisest aastast tahetakse käima panna rong Tartust Riiga. Iseenesest ju tore, aga maksma läheb see meie maksumaksjatele,  vähemalt 2 miljonit aastas doteeringut.  Lätlased on viis aastat lunimas käinud, et nemad võiksid ise sõita, aga meie ei luba. Miks me tahame ilmtingimata ise maksta 2 miljonit, kui meil raha ei ole?

Pärnusse rajasime lennujaama, 20 miljonit, nüüd maksame lennujaamale tegevustoetust - iga reisija kohta umbes 300 eurot. 

Estonian Air - ups, et tulnud välja. Lisaks lennufirma doteeringutele (neid miljoneid ei viitsi kokku otsima hakatagi) said igakuiselt palka nõukogu liikmed.  Nordica - ups, ei tulnud välja. Lisaks doteeringutele  (neid miljoneid ei viitsi kokku otsima hakatagi) said igakuiselt palka nõukogu liikmed. Ja ups-ups, eriti peen on asjaolu, et Nordicat päästma palgati 200 000 eurose kuupalga eest  James Hogan ja James Rigney, Itaalia rahvusliku lennufirma Alitalia ja Abu Dhabi lennufirma Etihad pankrotti ajajad.
Mille eest need nõukogud palka said? No lihtsalt küsin... Ja et palun kas me võiksime oma kooli direktoriks mõne sarimõrvari saada? 

Paldiskis on vette visatud ca 60 miljonit eurot maksumaksja raha.

Kliimaministeeriumi maja hinnapakkumused olid 54 ja 62 miljoni euro vahel.

PRIA ametnikud ei saa oma töödega hakkama, kuid selle eest saavad nad kamba peale 600 000 jõulupreemiat. 

No kuidas meil siis raha ei ole? On ju! Miljonite kaupa on! 

Vahet pole, kas ajad on head või rasked - kui me võrdleme suhet keskmisesse palka, ei tõusnud õpetajate palk ka majanduskasvu aastatel. 

Õpetajad saavad isegi head palka. Kõik on suhteline. Miks siis ei tule noored inimesed selle hea palga peale? Tallinna Ühisgümnaasiumi ajalooõpetaja, poliitik Indrek Tarand (ka klubist "Hõbedane juus" muidugi) võrdles „Vikerraadios“ tööd riigiametis ja koolis: „Töötasin välisministeeriumis, kus tegelesin täieliku jampsiga, aga ikka oli palk kaks korda suurem kui õpetajana spagaate tehes!“
Üks tuttav õpetaja, kes kümmekond aastat tagasi põllumajanduse suurettevõttesse tööle läks, ütles: "Ma ei lähe eladeski kooli tagasi! Palk on suurusjärguna sama, aga kõik tööväline aeg on minu enda oma! Mul on olemas oma aeg!"

Õpetaja Maarja Valk kirjutab FB-s:

Näide otse elust. Ühe Tartu linna õpetaja palgalipikule laekus sel kuul 1476 eurot - see on Tartus makstav õpetaja miinimumpalk pluss mõned lisatasud. Kui nüüd arvutada see raha orienteeruvalt töötundideks, siis: kui keskmiselt on kuus 22 tööpäeva, siis 1476 : 22 = 67 eurot tööpäeva eest. Kuna õpetaja tööpäev peaks olema 7 tundi, siis teeb see 9,5 eurot töötunni eest. Kui õpetaja teeb ületööd (nagu paljud teevad) ja see on näiteks 45 tundi, siis tema töötunni hinnaks kujuneb 7,3 eurot. Kui mõni õpetaja on koolile eriti pühendunud ja töötab samade rahanumbrite eest nt 55 tundi nädalas - no seda ma ei julge arvutadagi.

Sellel Tartu linna õpetajal on kaks magistrikraadi. Iga aastaga suureneb Eestimaa koolides kvalifitseerimata õpetajate arv.

Ma olen ka koolis töötanud... Kui sa oled koolis töötanud rohkem kui kümme aastat tagasi, siis ära parem võrdle. Vene ajal või üheksakümnendatel töötanud õpetaja ja tänase õpetaja töö erinevad üksteisest nagu mustvalge vene televiisor Apple nutitelefonist.

PISA tulemused olid head küll, aga õpilased on meil õnnetud...
Õnnetuid on alati olnud, neid on igal pool ja nad ei kao ka - kuid nende proportsioon on Eestis võrreldes teiste maailma riikidega tagasihoidlik.

Muidugi on PISA tulemused head, kui õpilastele antakse nii palju koduseid töid... Õpilaste kodutööde mahuga oleme teiste riikidega võrreldes pigem skaala tagumises, tagasihoidlikumas otsas. Kuid võimalik, et üha suuremal osal õpilastest läheb tunni aeg keskendumisraskuste tõttu lihtsalt tühja ning just selle tõttu tuleb neil kodus kulutada ääretult palju aega koolitöödele.

Ja tõesti, ma ei viitsi hakata kirja panema seda loetelu, mis õpetajatöö juurde kuulub peale selle jäämäe nähtava osa, milleks on nn klassi ees seismine.

Ja kui sa ikka veel oled veendunud, et õpetajate nõudmised ei ole põhjendatatud, siis - ka Sinul on võimalus osa saada sellest unistuste tööst! Igal kevadel ja sügisel otsitakse koolidesse sadu õpetajaid...

*   *   *

VÄLJAVÕTTED VALIMISPROGRAMMIDEST

REF
...  tõusevad õpetajate palgad, sest nende kätes on Eesti tulevik.

SDE
Hoiame Eesti hariduse maailmatasemel. Kõigi lastega tegelevate õpetajate ja spetsialistide palgad peavad olema konkurentsivõimelised. Tagame õpetajate miinimumpalga, mis on vähemalt 130% eelneva aasta keskmisest palgast, ning hoiame teiste lastega tegelevate töötajate palgakasvu õpetajata palkadega samas tempos. Väärtustame õpetajaametit, loome õpetaja arengut motiveeriva karjäärimudeli ja vähendame õpetajate töökoormust. Loome tingimused kaasava hariduse paindlikuks rakendamiseks, maksame lasteaedade ja koolide tugispetsialistidele väärikat palka, et iga abi vajav laps saaks vajalikku tuge vanema rahakotist sõltumata.

Eesti 200
Investeerime alus- ja üld- ja kõrgharidusse igal aastal 250 miljonit eurot lisaraha. Selle eest kindlustame õpetajate palgatõusu, kindlustame kvaliteetse kõrghariduse, viime ellu ühtse Eesti kooli reformi ja tagame väga hea hariduse igas Eesti piirkonnas.Juba järgmisel aastal peab hea kooliõpetaja saama 3000 eurot palka, milleks suurendame koolide palgafondi mahtu.Loome haridustöötajate karjäärimudelid koos asjakohase koormusarvestuse ja palgamudeliga. Lahendame õpetajate järelkasvu probleemi.

Koalitsioonileping
  4.1.2. Võtame eesmärgiks tõsta nelja aastaga õpetajate palk 120%-le keskmisest palgast, sh suurendame diferentseerimisfondi osa.   
4.1.3.  ...  Pöörame eritähelepanu õpetajate järelkasvu probleemi lahendamisele.
https://www.sotsid.ee/wp-content/uploads/2023/04/Koalitsioonilepe-8.04.2023a.pdf

*   *   *
KESK
Riik peab väärtustama õpetajaid. Selleks..... pea­vad saama oma kvalifikatsioonile ja panusele vastavat väärilist palka.






Tuesday, June 20, 2023

Mu liin, mu kiil 2023

Me teeme seda jälle! Juba neljandat korda! Tiir tipi eest!
Võrumaa inimesed - kunstnikud ja luuletajad, leemekulbi liigutajad, politseinikud ja meditsiinitöötajad, õpetajad ja ametnikud, ettevõtjad ja   ettevõetud - räägivad lugusid oma linnast. Suvi läbi iga päev kell 15. 

Mi tiimi taad jälkina! Egä päiv! 20.06-20.08.2023
Kell 15 tuletõrje maja iist (ABZ Reisid / Pizza Olive) nakas pihta!



JUUNI - 

20.06.2023 - Meeli Palujõe -. Võru linn 1970ndatel aastatel - tööstuslinn, koolide linn.
21.06.2023 - Plumanni Kaja-Riina - Määndse miiq ollimi. Viguri ja vitsa. Latsõpõlv sõa-ja perästsõaaost.
22.06.2023 - Mustmaa Ulvi - Tsõõriplatsilt Tamulani ja tagasi.
23.06.2023 - Veevi Hõrak - latsõpõlvõ mälestüisi Võro liinast.
24.06.2023 - Veevi Hõrak - kaemi perrä, kos midägi om olnu!
25.06.2023 - Uguri Kadri ja umakeelidse uudisse. Ringi ei kõnni, istumi kohegi varju ala ja mõtlemi, kuimuudu värskembit uudissit uman keelen kõnelda.
26.06.2023 - Kati Lumiste - Tulõkil om raamat "Minu Võru". Millest tuu võinu külh kõnõlda? (Kati om raamadu "Minu Ibiza" autor).
27.06.2023 - KAEMI VIIL, a keski iks tulõ!
28.06.2023 - Rainer Tagen - Võru linna krimilood läbi aegade. Jalutuskäik kesklinna piires.
29.06.2023 - Ene Kerge - Ettevõtlik Võru
30.06.2023 - Helve Alla - Uudistame vanade majade põnevaid detaile ja vaatame, mis ühes linna aias kasvab.


Meenutus möödunud aastast :)
JUULI - 

1.07.2023 - Plumanni Kaja-Riina -  Nalja 47 aastasõst giiditüüst.
2.07.2023 - 
3.07.2023 - Agu Vissel -  Kynõlõmine kygõ targõmba inemisega. (Litsu siiä - saat lukõ seletüst/kommentaari)
4.07.2023 - Tiina Hallimäe - Võru linna müstilised lood ja legendid
5.07.2023 - Ulvi Mustmaa - Tsõõriplatsilt Tamulani ja tagasi.
6.07.2023 - Ulvi Mustmaa - Tsõõriplatsilt Tamulani ja tagasi.
7.07.2023 - Uguri Kadri ja umakeelidse uudisse. Ringi ei kõnni, istumi kohegi varju ala ja mõtlemi, kuimuudu värskembit uudissit uman keelen kõnelda
8.07.2023 - 
9.07.2023 - Helle Laanpere - Retk läbi Võru (arhitektuuri)ajaloo. Kõnnime Tartu-Koidula-Karja-Jüri tänavatel ja vaatame, kuidas ajalugu on nende nägu kujundanud. Retke algul on keelehääletus, vastavalt kuulajate enamuse soovile on töökeeleks võru või eesti keel.
10.07.2023 - Agu Vissel - Kynoõlus kygõ ilosamba inemisega.  (Litsu siiä - saat lukõ seletüst/kommentaari)
11.07.2023 - Siiri Toomik - Võro liina alostusõst - liin sünnüs lihtsahe!
12.07.2023 - Kersti Kamberg -  Lugusid muusikas. Kõnnime Kreutzwaldi parki ja ku om tahtmist siis laulami või tantsime kah.
13.07.2023 - Helve Alla - Uudistame vanade majade põnevaid detaille ja vaatame, mis ühes linna aias kasvab.
14.07.2023 -
15.07.2023 - Kalle Jõgeva - Võru linna 6 kõige tähtsamat asja. Võrukeelset juttu võru emakeelega külamehelt. Ringi ei hulgu, eesti kirjakeelsed on samuti oodatud
16.07.2023 - 
17.07.2023 - Uguri Kadri ja umakeelidse uudisse. Ringi ei kõnni, istumi kohegi varju ala ja mõtlemi, kuimuudu värskembit uudissit uman keelen kõnelda.
18.07.2023 - Agu Vissel - Kynõlus kygõ ausaba inemisega.  (Litsu siiä - saat lukõ seletüst/kommentaari)
19.07.2023 - Siiri Toomik - Vendade Kriisade orelid. Külastame orelimuuseumi pastoraadis.
20.07.2023 - Kaja Vodi - kirjanduslik Võru.

20.juuni. Läheb lahti!  Lämmit om 31 kraati...

21. juuni. Ilm ei olõ sukugi külmembäs lännü....



Wednesday, May 10, 2023

Talupojatarkusest ja linnainimesest


Tsitaat on lehelt "meeldib.ee"

Ega linnainimene ei peagi talupojatarkuse kõrgvaliteedist aru saama. No mõni võib-olla mõnikord natuke mõikab, kasvõi takkajärgi. 
Näiteks siis, kui ühe linna joogivesi on mingil seletamatul moel reoveega segamini läinud. Siis on täitsa hea, kui linnainimesel on linna taga maal mõni tuttav kaev. "Jumal tänatud," mõtleb siis linnainimene. Sellisel hetkel on maainimene tema jumal.
Ärme ahjudest praegu veel räägi.

Fridtjof Nansen, Norra teadlane ja polaaruurija olla vastanud küsimusele, miks ta ometigi ei ehita oma Põhja-Jäämerele-retke laeva metallist, vaid teeb selle puust (jutt käib Framist):  "Inimene tikub ikka seda usaldama, mida ta teab ja tunneb." Ja tal oli õigus - metallkere oleksid jääpangad katki lõiganud, puit osutus sealsetes tingimustes tugevamaks.  Oleks Nansen usaldanud tarku nõuandjaid-metallimehi, oleks see tema elu viimaseks reisiks jäänud.

Norrakatel tundubki talupojatarkust natuke rohkem olema kui teistel. (Noh ja raha ka muidugi.) Norra on kindlalt ära otsustanud, et riik peab vajadusel suuteline olema ennast ise ära toitma. Ja nad ei usu, et aknalaua-idude kasvatamine oleks piisav ja jätkusuutlik lahendus.
Selle plaaniga, et ennast peab suutma ära toita ja et elu peab olema igas Norramaa osas, on kõik norrakad ja parteid nõus. Juba aastakümneid.  Ja see elu peab olema elamisväärne elu. Asja korraldamiseks on olemas niisugune vahva võimalus nagu regionaalpoliitika. Norra regionaalpoliitika alustala on maksud, õigemini maksude puudumine maal - kui asutad maal ettevõtte, ei pea sa  tööandjana üldse makse maksma. Ka tulumaks on maal väiksem. Elektrist tuleb maksta vaid osa ja sedagi käibemaksuta.

Ka see on osa riigikaitsest. Et sul oleks süüa ja et sul oleks maa igas otsas "omad kutid", kelle peale sa võid kindel olla. Muide, ka lõunaeestlaste peale võib kindel olla, vaatamata sellele, mida linnainimesed arvavad.  Kaitseväe peastaabi ülem, kindralmajor Veiko-Vello Palm 09.05 kuupäeva TV 3 saates "Laser":

"Me kindlasti ei saa öelda, et igaüks, kes on Nursipalu laienemise vastu, on automaatselt eesti sõjalise riigikaitse vastu, Eesti kaitseväe vastu, Eesti riigi vastu või on kremlimeelne. Kagu-Eesti inimeste toetus sõjalisele riigikaitsele on tegelikult ülikõrge. Kui me vaatame Võru maakonda, siis siin kuulub võrreldes teiste Eestimaa kohtadega palju rohkem inimesi elanikkonnast Kaitseliitu, nii et inimesed siin saavad aru, et see on meie kõigi julgeolek kokku."

Talupojatarkuse kvaliteedist saadakse sageli aru alles takkajärgi. Nii, nagu linnainimeste omastki - 

Juhan Tuldava, minu õppejõud Tartu Ülikoolis, rahvusvahelise tuntusega keeleteadlane ja kateedri juhataja, oli - nagu aastaid hiljem välja tuli - tulihingeline nõukogude spioon. (Jeerum, ma ju peaegu et imetlesin teda ja tema soliidsust!) Juhuks, kui Sul on see info kahe silma-kõrva vahele jäänud, siis Ekspressi artikkel "kõige alatumast ja julmemast spioonist" on siin. 
Jaak Kangilaski, samuti õppejõud, kelle panust Eesti kunstilukku hinnatakse oi-kui-kõrgelt, on eilse "Pealtnägija" andmetel topeltagent. 
Eesti Kirjanike Liit oli ainus loomeliit, kelle liikmed osalesid 25. märtsil 1949 Harjumaal küüditamises. (Juhan Smuul, Debora Vaarandi,...) - Ekspressi artikkel on siin. 

Elu ei ole mustvalge. Isegi telekad ei ole juba ammu enam.
Lõunaeestlased ei ole reeturid. 
Ja tsibihärbläne ja majjaj ommava periselt kah olõman!

Wednesday, June 15, 2022

Mu liin, mu kiil 2022

 Linn - see oleme meie! :)

Kus saab Võrumaale sattunud eestikeelne külaline kohtuda võru keelega? Üks võimalus on iga päev kell 16 tsõõriplatsi pääl (ehk siis keskväljakul) turismiinfo punkti juures. Alates 18. juunist kuni 20. augustini võib seal trehvata kõige erinevamate võrukatega - giidide, pagaripiigade, saunanaiste, metsameeste, juristide, meditsiinitöötajate, tantsujuhtide, poliitikute, ametnike, aednikega...  Enam kui 35 võrukest on valmis tutvustama oma linna erinevaid tahke. Sest linn - see oleme meie! :)

Aga on ka võimalus, et inimene on küll kohal, kuid ei räägigi võru keeles. No midagi pole parata, elu ongi ebaõiglane! Kuid ega lood sellepärast kehvemad ole, et neid riigikeeles räägitakse. 

Juba kolmandat suve korraldavad võrukad linna ja selle elanikke tutvustavaid jutujalutuskäike "Mu liin, mu kiil" ja "Linn, mis räägib lugusid".  Seda tehakse vabatahtlikult ja omast vabast ajast (mida kellelgi ei ole kunagi ülearu). Kui Sina kuulajana oled saanud elamuse, siis pole patt ka tripitegijat tipiga tänada!

Kui Sa tahad näha, kes eelmisel kahel aastal tuuritasid, siis seda saab näha siit:
http://ulllugu.blogspot.com/2021/06/mu-liin-mu-kiil-2021.html
http://ulllugu.blogspot.com/2020/06/mu-liin-mu-kiil.html

Tänavused tegijad: 

JUUNI

L, 18.06 - Ulvi Mustmaa - Võro liin om ilma naba
P, 19.06 - 
Ulvi Mustmaa - Võro liin om ilma naba
E, 20.06 - Siiri Toomik - Võro liina alostusõst
T, 21.06 - Meeli Palujõe - Virulasest võrukeseks
K, 22.06 - Siiri Toomik - 
Võro liina alostusõst
N, 23.06 - Ivari Padar 
R, 24.06 - Veevi Hõrak - Mu eloao liin
L, 25.06 - Kalle Jõgeva - Kuis väikse jutu' mõnikõrd suurõs saava'. Platsi pääl, hulkma ei lää.
P, 26.06 - Helve Alla - Kaemi liina ja tuud kah, mis aian kasus!

E, 27.06 - 
Meeli Palujõe - Virulasest võrukeseks
T, 28.06 -  Kaha Vodi - Liinatiir
K, 29.06 - Marge Ojastu - Liinatiir
N, 30.06 - Kaia Kuut - Võru takan om Rõugõ! 



JUULI

R, 1.07 - Toomas Lokk - Targa inemise vastasõ üte ulli küsümustõlõ
L, 2.07 - Ulvi Mustmaa - Tsõõriplatsilt Tamulani ja tagasi
P, 3.07 -  Kaja Vodi - Liinatiir

E, 4.07 - Veevi Hõrak - Mu eloao liin
T, 5.07 Jüvä Sullõv - Võro liin muq kooliaol, 1980ndil — kerigukoolist gaasitehässeni
K, 6.07 - Leiu Sulg - Tsõõriplatsilt Tamulani ja tagasi
N, 7.07 - Merike Niitmets - Tsõõriplatsilt Tamulani ja tagasi
R, 8.07 - Merike Niitmets - Tsõõriplatsilt Tamulani ja tagasi
L, 9.07 - Ele Pedassaar - (Võro)maast ja ilmast
P, 10.07 - 
Toomas Lokk - Targa inemise vastasõ üte ulli küsümustõlõ
E, 11.07 - Kaja-Riina Plumann - Säänest ja määnest siist ja säält
T, 12.07 - Sirje Pakler - Kõnõlõmi tuust, mis miilde tule - pioneerest ja käsitüüst kah
K, 13.07 - Rait Kapp - Militaarne Võru
N, 14.07 - Helve Alla - Liinatiiru aigu kaemi, mis üten aian kah kasus!
R, 15.07 - Rainer Tagen - Liinatiir
L, 16.07 - Agu Vissel - Millest võrokõsõ ei kõnõlõ?
P, 17.07 - Leiu Sulg - Liinatiir

E, 18.07 - Aire Kokk - Liinatiir
T, 19.07 - Siiri Toomik - Liinatiir
K, 20.07 - Sirje Pakler - Pioneerest ja käsitüüst
N, 21.07 - Peep Tobreluts - Laas vai klaas: kaemi aknit, korstnit ja ussi
R, 22.07 - Rainer Tagen - Liinatiir
L, 23.07 - Kalle Jõgeva - Kuis väikese luuq mõnikõrd suurõs saavaq. Paigapääline jutt.
P, 24.07 - Ulvi Mustmaa - Liinatiir tsõõriplatsilt Tamulani ja tagasi

E, 25.07 - Peep Tobreluts - Laas vai klaas: kaemi aknit, korstnit ja ussi
T, 26.07 - Tiit Raud - Liinatiir
K, 27.07 - Kaja Vodi - Liinatiir
N, 28.07 - Luule Metsla - Mõnõ armsa kotussõ Võro liinan
R, 29.07 -
L, 30.07 - Anti Allas - Lastelinn Võru
P, 31.07 - Võru linna laste lood, Võru linna lastefestivali üllatus

Edimene tiir om tettü. Ulvi, 18.06.2022

AUGUST

E, 1.08 - Sirje Paklerr - Pioneerest ja muust
T, 2.08 - Kadri Ugur. Võro liina bingo. Ei kõnni, aami juttu.
K, 3.08 - Kaja Vodi - Liinatiir
N, 4.08 - Luule Metsla - Mõnõ armsa maja ja kotussõ Võro liinan
R, 5.08 - Helle Laanpere - Kõnõlõmi tsõõriplatsist ja tuust, mis sääl ümbre nätä om
L, 6.08 - Geidi Raud, Rait Kapp - "Ümber ahju paremale" seos Võruga ja pöörane noorusaeg Võrumaal 
P, 7.08 - Helle Laanpere - Kõnnimi müüdä Katariina alleed ja kaemi katõlõ poole. 

E. 8.08 - Kaare Lill ja Õnne Kronberg Haridustuur "Koomeister pajatab"
T, 9.08 - 
Kaare Lill ja Õnne Kronberg Haridustuur "Koomeister pajatab"
K, 10.08 - Tiit Raud - Liinatiir
N, 11.08 - Andrus Piigli - Võru Kaitseliidu maja ajaloost
R, 12.08 - Meeli Palujõe - Liinatiir
L, 13.08 - Tiia Allas - Võro liin kirändüsgeograafia kiikriga kaien
P, 14.08 - Kaja Vodi - Liinatiir

E, 15.08 - 
Kaja-Riina Plumann - Latsõpõlvõst Kubijal ja kooliaost Suukoolin
T, 16.08 - 
Kadri Ugur. Võro liina bingo. Ei kõnni, aami juttu.
K, 17.08 - 
Contra, häüsäjutu kõnõlõja
N, 18.08 - Kaja-Riina Plumann - Söögist, joogist ja tohtriabist
R, 19.08 - Contra, häüsäjutu kõnõlõja
L, 20.08 - Silvi Jansons - Võro muusigamiihist I tsõõr
P. 21.08 - 
Silvi Jansons - Võro muusigamiihist II tsõõr

Contra, 17. 08.2022 (Foto: Kaja-Riina Plumann)

Ele Pedassaar, 10.07.2022 (Foto: Kaja-Riina Plumann)


Kaja-Riina Plumann, 11.07.2022

Kaja-Riina Plumann, 18.08.2022

Leiu Sulg 06.07.2022 (Foto: Kaja-Riina Plumann)

Merike Niitmets 07.07.2022 (Foto: Kaja-Riina Plumann)
Tiidmises:  Merike pandsõ kõik uma pundi võro keelen laulma!

Rainer Tagen, 17.08.2022 (Foto: Kaja-Riina Plumann)

Rainer Tagen, 17.08.2022 (Foto: Kaja-Riina Plumann)

Silvi Jansons, 21.08.2022 (Foto Veevi Hõrak)


KOKKUVÕTE:
  • Jutustajaid - tuuritajaid: 32
  • alustasime laupäeval, 18.06, lõpetasime  pühapäeval, 21.08; kokku 65 päeva
  • kuulajaid kokku ca 350.
Tänuüritus vabatahtlikele toimus 15. oktoobri hommikul kohvikus "Pannukas", muusikalist vahepala pakkusid Ele ja Uko. 







Wednesday, April 20, 2022

Kuimuudu internetist kraami telli

 Ma kõnõlõ sullõ nüüt, midä sa tegemä piät, ku sulõ tulõ pääle hirmus valu midägi netist telli ja tuu ei olõki eesti virma ja tellmisvalu kah üle ei lähä. . 

Mullõ minevaasta tull sääne hädä pääle. Tuust, kuimuudu ma umma asja ai, kui ma olli tellit kauba asõmõl aukõga soki saanuq, tuust ma joba kõrra uman blogin kiroti. Ku sa es trehvä lugõma, sõs kaeq siist perrä.

No paistus, et taa raha-asjaga om sõs iks ütel puul. Iina puul. Ja maq esi  olõ tan tõsõl puul.

Päält tuud, ku ma kiroti ummile  iinlasile, et kaege sõbraq, mi olõmi nüüt jo piä säidse kuud ütstõsõ päivi hääde suuvega rõõmbsambas tennü, nä inämb es kirota mullõ. Ma tiiä nüüt külh, mille -  nä saiva nüüt arvo, et rahvusvahelidse pangasäädüse aig om ammuilma täüs! Tuu tähendäs, et 120 päivä päält tuud, ku sa olõt uma raha tiile pannu, saa pank viil su tehingu tagasi võtta, kui sul om tälle ette näüdäta, et tõnõ puul hirmsalõ taht massa, a näet, ei õnnistu. 

A ma sai tuud täpselt sõs teedä, kui kõik nuu 120 päivä joba ilosalõ läbi olliva. Aig, tuu jo lindäs!

Ma pruuvsõ tarbijakaitse muudu asjamiihi- ja naisiga kah äri aiaq. Edimäne vastus, mis näilt tull, oll pikk ja tähtsä kiri, digiallkirjaga ja puha, võõrid sõnnu ja keeruga lausit täüs. Opas minno ilusalõ, et tii nüüt kõrralik avaldus, panõ säändse ja määndse manussõ manu ja saadaq aadressile customer@customer.ee.

No ma tei kõik nigu kästü. Ma olõ kõrralik inemine. Kuu ao peräst küsse, et kaugun ti olõti, keski ei olõ midagi kõssanu, eski tuud mitte, kas mu uhkõ avaldus ja manussõ ommava kätte saadu. Tull vällä, et keski ei olõ noid nännü! 

Ma sõs saatsõ uvvõstõ. Ja sõs viil kõrra. Iks om vaikus majan.

Nigu iks. Esi olt süüdü. Ammõdimehe tegevä midägi tähtsämbat.  Käävä kokko ja lahku ja arutasõ ilma asju.
Ega mul tuust 50 eurost nüüt nii suurt hätä ei olõki. A minnu sekäs tuu, et mu käest nõutas, a ku mul hädä om, sõs olõ-üi kellegi käest nõuda. Iinlanõ võlss nigu helme mart ja kõik omgi jutin, keski ei saa midägi tetä...

Täämbä löüdse säändse lehe. Tan üteldäs jo 2018 aastal, et säänest puuti nigu arshirly ei või uskü. 

https://www.onlinethreatalerts.com/article/2018/12/9/arshirly-is-an-untrustworthy-online-store/

A nali om viil tuun, et tuud sõnna - arshirly - tuud sa inne ei näeki, kui jama majan. Ma tellse uma tavaari  säändse lehe päält nigu www.ytcvolcanocan.com  - ja kui jandis läts ja kontakte otsma naksi, sõs tull lõpust kostkilt nukast tuu arshirly vällä. 

Kui ma nüüd viil piässi midägi mõnõ vällämaa lehe päält tellma, sõs ma nakasi kõgõpäält hoobis kontaktest pihta ja guugõldasi noid. Selle et tuusamane arshirly tegevä vast egä aasta hindäle uvvõ lehe, mille kaudu müvväq - ma tuud vulkaani guugõldi, a säält es tulõ midägi halba vällä. 

Ja kui nihu lätt, sõs püvvä 120 päävä joosul näide käest kinnitüs saia, et nä hirmsalõ tahtva sullõ tagasi massa ja kihota tuuga panka. Sõs saa pank tuu tehingu tgasi käändä.

Ka sääne värk om.

Ja allpuul om viil kõrrast tuu ujuvmati pilt, midä ma hirmsalõ uma latsõlatsile tahtsõ...