Saturday, May 19, 2018

Tagasi tulevikku

Mida sa siis teed, kui rahanatuke jälle omadega ühel pool ja sina, nagu see sagedasti trehvab juhtuma, teisel pool?
Minu viimase kolme aasta elukogemus ütles mulle: "Mine, mine!"
Norra polaaruurijale Nansenile soovitati laev, mis pidi põhjapoolusele jõudma,  korralikult kõvast rauast teha. Nansen vastas:"Inimene tikub ikka seda usaldama, millega tal head kogemused on!" Nii sai Fram endale puust kere. Mis osutus lõppkokkuvõtteks väga õigeks valikuks.

Oma isiklikud eelnevad head kogemused rinnataskus, astusin laeva. Laev ei olnud küll puust, kuid rõõmsa tervitusena säras kajutiseinal tervitus peaaegu et koduküla mehelt -  Navitrolla "Rumalate loomade teine tõeline ilmutus". 
Jäin kah kõheldes ilmutust ootama. Ei tulnud. Ootasin kannatlikult öö läbi, hommikuks oli ilmutus akna taga:
Peaaegu nagu Navitrolla?

Edasi läks kõik tuttavat rada mööda:  Brahehus Vätterni järve ääres,
pruudiõites Göteborg, kus juhtumisi trehvas olema kirikus sümfooniaorkestri proov. Oli täitsa põnev elamus: noor dirigent kappas mööda kirikut, kuulas siit nurgast ja sealt nurgast, suhtles selja taga lae all asuva organistiga ja üldse kogu see tööprotsess. Ma pole varem kunagi sattunud sellise asja peale.
Taani põhjatipp Grenen, kus saavad kokku Põhjamere ja Läänemere veed. Täpsemalt küll Skagerraki mere (Põhjamere osa) ja Kattegati mere (Läänemere osa) veed.
Keegi oli kivikesed rannal korralikult ühtlastesse hunnikutesse sortinud...
ja rannale meritähestiku laotanud:
Need ei olnud üldse sellised kõvaks kuivanud meritähed, nagu ma neid varasemas elus olen näppima trehvanud. Täiesti pehmed ja... no ütleme, et ma ei tahaks teda kätte võtta. Loodetavasti viib järgmine tõus nad jälle koju, vastasel juhul pidanuks ehk rannaliival ka mingeid jälgi vanadest meritähtedest olema. Neid ei paistnud. Igatahes vägev tähesadu oli olnud.


Aga selle ime juurde ma polnudki varem sattunud - liiva alla mattunud kirik. Vähemalt täpselt nii on viitadel kirjas: den tilsandende kirke. Ikka sealsamas Jüütimaal.
Torni allservas olev gooti kaar on pärit löövist ehk teisisõnu kiriku lae- ja katuseosast...

St Laurentiuse kiriku kohta on andmed juba aastast 1387. Asus teine Vesterby küla ja Lunholmi mõisa vahel. 1795 lubas kuningas Christian VII rahval kiriku, mida rohkem enam pealetungiva liiva eest kaitsta ei jõutud, maha jätta. Kirikutorn on pärit 15. sajandist, kuid on hiljem täiustatud ja ümber ehitatud.
Pärast kiriku lööviosa lammutamist jäeti torn meremärgina alles. Seetõttu on ka varasem punane tellis 1816 valgeks lubjatud.

Kolm ööpäeva merereisi, väike vahepeatus Torshavnis ja... heldene aeg, see sild, millest me mullu kaks kuni neli korda päevas üle sõitsime, on täiesti ära lõhutud???
"Jaa," kinnitab kolleeg Jana. "Meil oli siin aastavahetuse auks sihuke torm - vähemalt 40 m/s (wikipedia lõpetab 32,7 m/s juures sõnadega, et see on orkaan) -  ja jant, et kolm päeva olime kogu maailmast ära lõigatud. Torm ise kestis muidugi kauem. Sild läks ja staffimaja uks ka - ja selle ukse saime me muide alles paar päeva tagasi ette! Terve talv olid meil lahtiste uste päevad, kujutad ette! Sellega oli nii, et korraga käis pauk, uks oli läinud ja tali tuli tuppa. Barrikadeerisime ukseaugu toolipõhja, joogamattide ja harjavartega, see oli väga peen konstruktsioon, aga veidi ebamugav - kui keegi väljast sisse tahtis tulla, pidi ta esiteks ette helistama ja seesolijad siis kogu kupatuse laiali lõhkuma... 
Järgmisena lendas Mäggi maja katus Gröönimaale. Kõik majad šeikisid ja svingisid tuules. Siis ütles peremees, et nüüd kõik marss peamajja ja keegi kuskile liikuda ei tohi. Igaüks sai endale peene turistitoa. Jumala abiga parasjagu ühtegi külastajat polnud ja keegi tulla ei saanud ka, niisiis istus töörahvas kõik koos rõõmsalt Gerdi Resort and Spa restoranis, tagus turakat ja lõbutses lusti. Pitsaõhtu ja filmiõhtu ja... Kõik kapid said tilgatumaks söödud ja joodud, nii et  järgmine palk läks suures osas Gerdile tagasi.

Aga jah, kolm päeva ei liikunud siin miski. Sest silda ju polnud. Ja meist sai pärast seda tormi väga ühtehoidev pere. Tegelikult oli see väga nice time! Meile. Kohalikel oli muidugi muret rohkem.

Ja siis ähvardati meid siis vahepeal Öræfajökull'iga. Et võib purskama hakata. Oli teine juba kollaseks märgitud. Öeldi, et meil on 20 min asjade pakkimiseks ja 20 min lahkumiseks."
Öræfajökull on suurim tegevvulkaan Islandil ja suuruselt teine Euroopas ning on viimase 1000 aasta jooksul kaks korda pursanud.  "Öræfi" tähendab 'tühi maa', "jökull" on 'liustik'. Tühja maa nime sai piirkond 1362. toimunud purske järel, kui piirkond jäi 40 aastaks initühjaks. 1827-28 toimunud purse oli tükk maad nõrgem.
 Öræfajökull asub meist 30-40 km kaugusel. Kuid praegu on igatahes jälle kõik vahepeal elevust tekitanud vulkaanid "rohelises olekus", st mingit aktiivset tegevust ei toimu. Kes tahab, võib siit kontrollida: http://icelandicvolcanos.is/

 Sellised uudised siis... Lisaks loen netist, et Islandi elanikkond on kasvanud 350 000-ni.
Et islandlased trügisid Guinnessi rekordite raamatusse. 600 inimest tegi üheaegselt kätelseisu. Üritus oli pühendatud Islandi Võimlemisföderatsiooni 50. sünnipäevale.

Aga muidu on kõik samamoodi - lihtsalt ilus, armas ja... tuuline. Täpselt nii, nagu Islandil alati.





Lapseootel emmed peremehe laudas. Kes on omadega maha saanud, läheb välja.

Jökulsarlon. Jätkuvalt maaliline.
Teemandirand. Jätkuvalt teemante täis...




Thursday, April 12, 2018

Sünnitusosakondadele - hurraa!

Hurraa!
Täpselt selliste nägudega olid inimesed Valga sünnitusosakonna sulgemisotsusele järgnenud pressikonverentsi videoklipil. Hurraa! Ära tegime! Ja ärge tulgegi seletama, et TÜKis ei jagu palateid või ämmaemandaid - selle eest tuleb teil vastust anda! Kõik, kes midgi niisugust julgevad väita, on valetajad, joodikud, vargad, liiderdajad... Otsus on tehtud, hurraa!
"Hurraa" oli algselt mongoli-tatari hordide sõjahüüd, mis tähendas: "Me tapame nad kõik". 
 Pilt on pärit siit.

"Selle eest tuleb teil vastust anda!"
Just seda ma tahaksingi! Et kogu see seltskond, kes praegu kvaliteedist räägib - alustades ministritest, haigekassa pealikutest ja kõikvõimalikest nõukogudest, naistearstide liidu juhtfiguuridest ja kõikidest nendest, kes sulgemise taga on, võtaksid üksteise sappa ritta ja kinnitaksid oma nime, näo ja telefoninumbriga teleekraanil: "Mina, see ja see, kinnitan oma südametunnistuse nimel, et sünnitusosakondade sulgemine on kogu Eesti rahvale, sealhulgas kagueestlastele, parim variant kõigist võimalikest!"
Selle saate anname siis igale rasedale lingi või mälupulga peal kätte - et kõik need, kes kiirabiautos sünnitavad,  palatitesse ei mahu või kes tunnevad end tööd segava tüütu tühiasjana sünnituskonveieril - et neil oleks, kelle poole pöörduda. Konkreetselt ja nimeliselt. Sest inimese mälu on ju üürike, eriti veel poliitiku oma.
Ma tahaksin, et juhtimisega kaasneks vastutus. Nagu näiteks Islandil, ainukeses riigis maailmas, kes päriselt ka oma juhid vangi pani - need, kes riigi 2008. aasta finantskriisis süüdi olid. Mu meelest on see lihtsalt aus. Islandi vangla - ilma trellide ja valveta kõigi mugavustega hotell - pole mingisugune füüsiline piin või vaev, pigem preemia vaikuse, rahu ja puhkuse näol.  Kuid see on ka ühiskonna sõnum: sa ei käitunud ausalt!

Meid, eestlasi, on nii vähe, et pigem sarnaneme me Islandi kui Indiaga. Aga käitume, nagu oleksime India. Viimases tuleb surmkindlalti palju rohkem sünnitusi aastas kui Võrus, Tartus või Tallinnas ja seetõttu on sealsed nurganaised kindlasti palju kogenenumad ning viimasest tulenevalt ju ka kordades kvaliteetsema teenuse pakkujad kui TÜKi või mistahes Eesti kliinikumi rahvas. Kas me peaksime TÜKid ja muud India alla võrgustama?

Eile oli "Pealtnägijas" lugu, kuidas mehed hoidsid kolm tundi vargaid kinni ja politsei ei jõdnud selle aja sees ikka veel kohale. Ometigi me oleme politseiametit ju ka nii kenasti reforminud  - ikka selleks, et kõik paremaks saaks.
Paremaks - kellele? Mistahes ametkonna esindajatega suheldes kuulen ma ainult ühte: bürokraatia on nii kohutavalt kasvanud! Ekseldame, hekseldame...

Meid, eestlasi, on nii vähe. Me peaksime oma rahvast hoidma. Ka neid, kes ei ela suurlinnades. Iga (suur)linlane sõidab ju meil ka alatasa kuskile nurga taha mere äärde või metsa sisse. Naudib sealse naabrinaise maasikaid või sauna. Õhkab "Kui tore!", kihutab linna tagasi ja unustab - kuni järgmise korrani.
Hoidmine ei tähenda seda, et ametnikud kirjutavad exelis ette, milliseid haigusi maainimesed tohivad põdeda ja milliseid mitte. Hoidmine ei tähenda seda, et ametnikud hiilivad rahva eest salaja nurga taha otsuseid tegema, kuna teavad ette, mida nad otsustavad ja teavad ka, et see rahvale ei meeldi. Aga jälle üks otsus sai tehtud. Hurraa...

Mulle hirmsasti meeldib Pulga Jaani ettepanek teadlastele - keegi võiks võtta uurida, kuidas 1947. aastal oli Varstus sünnitamine võimalik, aga 80 aastat hiljem Võrus ja Valgas ei ole. Et kas süüdi on Stalini isikukultus, rahvusvaheline imperialism,  globaalne kliimasoojenemine, venelased, sakslased või hiinlased...

Kas keegi oskab öelda, missugune seadus keelab mistahes ebaõnnestunud otsuse ümberotsustamise?

Monday, April 9, 2018

Rahas pole küsimus!

Rahas pole küsimus,  kinnitavad Valitud ja Seatud üksteise järel pööblile, kes ikka veel kohapealsetest sünnitusosakondadest loobuda ei taha. 

"10. aprillil koguneb Valga Haigla nõukogu arutama Valga Haigla sünnitusosakonna tulevikku. Valga linna elanikud on otsustanud sel päeval koguneda Valga Haigla juurde, et üheskoos avaldada toetust sünnitusosakonna säilimiseks ning oodata üheskoos otsust. Kutsume kõiki Põlva piirkonna perekondi 10. aprillil jalutuskäigule ümber Põlva järve, et avaldada toetust nii Valga, Põlva kui ka teiste Eestimaa sünnitusosakondade kaitseks! Jalutuskäik algab kell 10.30, koguneme Hotell Pesa ja Põlva Spordikooli ette 10.15! Alguspunktist suundume kesklinna poole, et niipidi järvele tiir peale teha! Soovi korral võivad huvilised liituda ka teekonna erinevates punktides.
PS: Ülekäiguradade juures tagavad ohutuse helkurvestidega inimesed, kuid lisaks sellele palume kõigil osalejatel olla tähelepanelikud, et jalutuskäik mööduks kõigile rõõmsalt ja ennekõike ohutult!
Kontaktisikud:
Annika Muuga: 5016759
Kadri Kiho: 59052818

Rahvas saab suurepäraselt aru, et rahas ei ole küsimus. Seda on  talle korduvalt pikalt ja kannatlikult selgitatud:

- Eesti Raudtee müük (2001) ja tagasiost (2007). Nagu vana hea Juku anekdoot: "Kolmega ostan ja viiega müün, see pisike kaks protsenti, mis vahelt tuleb, rahuldab mind täiesti." Meie lihtsalt "kolmega müüme ja viiega ostame tagasi" ja ei hakka vahepealsest piskust numbrit tegema.

- 2006 avati "majandusliku arengu mootor tervele Lääne-Eestile" ehk Saaremaa süvasadam ehk 2 kaid kuni 200-meetriste kruiisilaevade teenindamiseks.  Sadama kümnendaks sünnipäevaks oli seal käinud täpselt 6,6 laeva aastas. No olgu, ega see väike saareke väga palju rohkem turiste välja ei kannataks ka. Lääne-Eesti mootorit ei saanud, kuid vähemalt saavad Saare memmed oma kootud sokid maha müüa. Asi seegi. Projekti maksumus 76,6 miljonit krooni ehk 8,6 miljonit eurot.

- 2010 valmis Mäo reisiterminal, millest pidi saama uhke transpordisõlm, tänaseks on see lihtsalt populaarne käimla. Tegemist pole muidugi mingi märkimisväärse summaga ka - kõigest 350 000 eurot.  Käimlatega on meil varasemaltki head kogemused - 2002. aastal tegime ju Toompeale ka 2,3 miljonit krooni maksma läinud kempsu. See muide on isegi Vikipeedias kirjas - märksõna miljonipeldik all :)!

 - 2011 avati Koidula raudtee-piiripunkt: 100 hektari suurune ala koos kolmekorruselise jaama- ja büroohoonega (3100 m²), kahekorruselise tolli- ja veterinaarkontrolli hoonega (1400 m²),  vedurite ja vagunite tehnohooldepunkt (1000 m²). Ups! Polegi vaja? Isegi mitte neid peeneid röntgenimasinaid mitte, mis igast vagunist iga nurga alt pilti oskavad teha? Ups, siis läks küll pahasti... Koidula on nii kõrvaline koht, et sinna ei lähe keegi isegi kempsu mitte. Projekti maksumus:  70 miljonit eurot. Netist on läbi lipsanud ka sõnastus "enam kui miljard eurot maksma läinud...".

- 2013 ehitati Politsei- ja Piirivalveameti tellimusel Kuressaarde võimas kordonihoone koos kopteribaasiga. 2014 kaotati läänepiiril kordonid ära - kelle eest sa säälpool seda piiri ikka kaitsed... Kuna politsei ja piirivalve teod on väga salajased, siis põgusa guugeldamisega maksumuseni ei jõua. Aga rohkem kui raha huvitab mind tegelikult see, et miks ja kuidas exelid kordoni kadumist ette ei näinud.

- 2013 anti ehitaja poolt üle Põltsamaa Ametikooli renoveeritud küttetrassid,  uus katlamaja ning uus praktikamaja. 2014 pandi kool kinni. Võinoh, poliitikute sõnul liideti Järvamaa Kutsehariduskeskusega. Mis tähendab seda, et praegu seisavad need objektid ikkagi tühjana. Sõna kõige otsesemas mõttes (katlamaja) korstnasse kirjutatud 6 miljonit eurot. 

- 2012 sai viimase viimistluse Voltveti Koolituskeskuse mõisahoone. Fassaad, katus ja küttesüsteem. 1 miljon. Varasemaid panuseid ja etappe praegu üles ei loe.  2016 visati Tihemetsa Tiina koos Voltveti koolituskeskusega ajaloo prügikasti.  (Haridusmaastikult leiab selliseid näiteid - renoveeritud ja siis kinni pandud - hulgaliselt).

- Estonian Air (1991-2015). Rahvusliku lennufirma pankroti väljakuulutamise hetkel ulatusid nõuded ettevõtte vastu üle 100 miljoni euro.  See oli raha, millega riik oli Estonian Airi turgutanud ja nüüd äkitsi ütles  Euroopa Liit, et nii ei tohi, las Estonian Air maksab tagasi. No aga põlnd ju millestki maksta! Riik võttis nüüd teisest taskust  järgmised 40 miljonit eurot ja asutas Nordica, mis hetkel töötab kahjumiga.

- 2015 pidi esialgsete plaanide kohaselt üle antud saama suurim investeering Eesti ajaloos - Eesti Energia  Auvere elektrijaam. 638 miljonit eurot. Heitmete piirnormidega seotud probleemide tõttu on üleandmise aega mitu korda pikendatud, viimane pakkumine oli  "käesoleva aasta lõpuni". 
 Rahvasuu räägib, et ehitame  mõttetu tehnoloogiaga jaama. Mina ei tea. Ma ei ole ei sadamaspetsialist ega piirivalvur ega energeetika spets ega miskit. Kuid rahvas räägib ka, et  vahet pole. Et kõik need asjad - eriti taristu-teemalised - on ehitatud ekspertide veenvatest ning selgetest ja majandusanalüütikute arvutustest hoolimata.

2016 oli Pealtnägijas lugu, kuidas Haigekassa saaks kokku hoida aastas 15 miljonit. Ma pole küll kellegi käest küsinud, kuid ma olen üsna kindel, et ükski ekseliametnik pole nende miljonite säästmiseks lillegi liigutanud. Exeli ja  hiire liigutamisest rääkimata.
Küll aga liigutab Haigekassa raha. Eesti energia juht Sandor liive sai ka peale ametist lahkumist ehk siis, kui ametis oli juba uus juht oma kena palgakopikaga -  veel 15 kuud Haigekassalt kena taskuraha - 12 000 eurot kuus... Ja ma ei eksinud nullidega. Ehk peaaegu üks Põlva spnnitusosakonna aasta ülalpidamiskulu...

Viimases "Suud puhtaks" saates ei saanud minu meelest mitte ükski saatekülaline, sealhulgas isegi Kadri Simson ise aru, milleks meile  tasuta ühistransporti vaja on.

Aga  me teame, et rahas ei ole küsimus. 
Küsimus on maksumaksjates...

P.S. Tšehhis renoveeriti eurorahade toel väikeses külas nimega Pomez üks talu bordelliks. Ma usun, et nad võisid omadega isegi plussi jõuda, enne, kui raha tagasi hakati nõudma... Sest 40 000 ei ole ju üldse mingi raha. Ja vähemalt on kõigil ümberringi lõbus :D


Tuesday, April 3, 2018

Ohtlik elu

Mul on meie poliitikute üle kohe hea meel - sa mõtle, kuidas nad kõik meie rahva turvalisuse eest väljas on! Sünnitusmajad paneme kinni, et oleks turvaline, apteegid paneme kinni, et oleks turvaline... No muidugi paneme kinni maa-apteegid, sest seal pole ju turvalist kvaliteeti - silmatilkasid määritakse pähe ja  hemorroidide raviks pakutakse säraküünlaid.

Vähemalt sain mina Ossinovski ja Ratta ülesastumistest üleriiklikus meedias niimoodi aru. Et turvalisuse peale on turvaline mängida. Näitab hoolivust. 
Tegelikult ma väga palju rohkem aru ei saanudki. Mulle tundub, et härra Rüütel on kuskile rajanud mingi salajase Ilusate Meeste koolituskeskuse. Olid ajad, mil  ma kogu hingest püüdsin aru saada, mida härra president ütleb - no ei saanud! Naisterahva mõistus, eksole. Ja nüüd on Ossinovski ja Ratas samasugused rüütellikud maneerid omandanud. . Et hea õpilane kasvab ikka õpetajast üle, siis on nad saavutamas taset, kus segi ei lähe mitte ainult naiste, vaid ka meeste pead. Sooneutraalsus, eksole.

Mis sellest, et Põlva sünnitusmajas ei ole aastaid ühtegi äpardust juhtunud, nagu kinnitab esmaspäevases "Postimehes" Põlva sünnitusosakonna juhataja dr Kõiv. Mis sellest, et tegemist on üle Eesti hinnatud sünnituskohaga - aga võib-olla kunagi saab midagi juhtuma! 
"Seda, et võib juhtuda, et saab juhtuma, ei saa ju lasta juhtuda,"  ütlevad juhtpoliitikud. "Paneme kinni, siis on kindel, et ei juhtu! Aga enne seda lubame meie, juhid, et jutustame kaheksa korda, mis võib juhtuda, kui juhmikesed puhtjuhtumisi oma joru ei jäta. Ja kui vaja, jutustame üheksandat korda ka. Eriti  enne valimisi. Me oleme väga head jutumehed. Nii kaua jutustame, kui te aru saate, et asi on teie endi turvalisuses!"

Ma olen sügavalt liigutatud, et minu turvalisus meie riigijuhtidele niimoodi korda läheb. Ausalt öelda imestan isegi, kuidas ma tubli pool sajandit nii ohtlikes oludes üldse vastu olen pidanud. Äsja saime ju teada, et praekartulite kätte võib ka ära surra. Surm, teadagi, pole üldse turvaline. Lapselastele õhupalle peavad astmaatikutest vanavanemad ise ette puhuma -  alla 8-aastased puhuda ei tohi, pole turvaline. Aastaks 2020 on lubatud ära keelata puudega kütmine... Ma siiralt loodan, et ma selleks ajaks surnud olen, kui elamine ära keelatakse.

Lisaks turvalisusele meeldib Ilusatele Jutumeestele võrgutamine. Taavi ükskord proovis naisi võrgutada, aga sellest tuli ainult jama. Palju turvalisem on võrgutada haiglaid,  apteeke ja ühistransporti. Seal saab alati süü kellegi teise kaela ajada. Kui naist võrgutad, võib vabalt juhtuda, et jäädki ise süüdi. No kellel seda jama veel vaja on!

Sünnitusosakondade sulgemise juures saab öelda,  et rahvas on süüdi. Mis nad siis sünntavad nii vähe! Siis saab öelda, et süüdi on kohalikud juhid. Siis saab öelda, et süüdi on haigla nõukogu. Siis, et süüdi on ülikooli kliinikum. Siis, et kõik on võrgutajate süü. Peaasi, et haigekassa, kelle käes on kogu peo eelarve, süüdi ei jääks!!!

Turvalisus, kvaliteet ja raha on need kolm vaala, mille peal sünnitusmajade saaga juba kolmandat nädalat püsti seisab. Rahas ei ole küsimus, kinnitavad ministrid. Kvaliteedis ei ole küsimus, kinnitavad teenuse tarbijad.

Nii et ikkagi turvalisus...

Elu väljaspool Tallinna ja Tartut on meie ministrite sõnul tervisele väga ohtlik. Kuid ma tean, et ka maal on võimalik elada.
Välismaal.
Ja iga sulgemisega saadetakse järgmine seltskond sinnapoole teele.

Ja siis saame neid äraläinuid igasuguste programmidega koju tagasi hakata ostma... Elo om iks põnnõv!!!
Allkirja Põlva sünnitusosakonna allesjäämise toetuseks saab jätkuvalt anda siin:
http://petitsioon.ee/sailitame-polvas-sunnitusosakonna/#btn-more 

Tuesday, March 27, 2018

Pärandreservaat Lõuna-Eesti

Kui (tal)linlane Lõuna-Eesti sünnitusmajade sulgemise teemal sõna võtab, siis ta kujutab endale ette, et "maahaiglas" on keisrilõike-narkoosist ärkajal rinna peal lapse asemel pimesool ja personal taob sünnitaja tuhude vahel vabal sünnituslaual turakat ning tõttab ullikestele maainimestele terminit "kvaliteet" tutvustama.

Maa-inimene seda linna-kvaliteeti, millest räägib ka noor isa Stig Rästa, ei himusta. Põlva sünitusmaja maine on lõunaosariikides  sama arusaadav mõiste kui mõnele Gucci või Versace.

Ja nüüd pannakse see kinni.
Ma olen täiega kurb. Ja mitte ainult Põlva sünnitusmaja sulgemise pärast - see on igatahes emotsioonikoht ja kellel neid emotsioone ikka vaja! (Laulu-ja tantsupidu - milleks meile need emotsioonid?! Eestlase medalikoht suurvõistlusel - puhas emotsioon! Milleks seda veel aastakümneid meenutada? Lapse esimene naeratus, esimesed sammud, esimene koolipäev - see on ju asjade loomulik käik, pole mõtet emotsioneerida!)

Ma olen kurb sellepärast, et valitud ja seatud (ja väga ratsionaalsed, veatud!) meie riigis ei tea, mida nad teevad. Aga teevad nad selle eest hoolega. Kuidas on võimalik, et Põltsamaa Ametikoolile ehitatakse suur ja uhke, 6 miljonit maksmaläinud praktikakompleks ja siis, kui see on just valmis saanud, pannakse kool kinni?? Aga kõik exelid ja prognoosid ja arengukavad jne - kuhu need jäid???

See pole ainuke ämber. Suuremaid või väksemaid analoogpangesid on terve Eestimaa täis.
Kui meil on raha niimoodi laristada, siis ärge tulge mulle palun rääkima sellest, et 250 000 eurot aastas inimväärse sünnitusvõimaluse eest on meie riigile ülejõu käiv summa.

Mulle puhutakse mesijuttu, kuidas me kõik sulgemisest võidame ja elu tuleb helge nagu kommunism. Aga sellest, et meil TEGELIKUT ei jagu medistiinilist personali, sellest me ei räägi. Sellest, et meie ühisest rahakotist tasuta kõrgkoolitatud arstid kõik susside sahinal Soome suunas sibavad, me ei räägi. Need, kes mingil veidral põhjusel veel kohale on jäänud, nikastavad endil tööga nabasid paigast. Ka Läänemaa haigla ravijuht Kai Tennisberg, kes haigekassa blogilehel kiidab, kui äge on see, et Haapsalu naised saavad juba 18 aastat Tallinnasse sünnitama käia, on ühe teise netilehe andmetel osalise tööajaga ka naistearst rootsikeelses Soomes, Vaasas. 
 
 Ma ei taha jumala eest ühegi arsti kohta halba sõna öelda. Aga kui meil arste ei jagu, siis miks me ei võiks vastu võtta seadust, et kõik, kes on tasuta kõrghariduse saanud mõnel n-ö ühisrahastuse valdkonna erialal (õpetajad, arstid), peavad siis ka mõnda aega OMA riigi heaks töötama? Kes on oma hariduse ise kinni maksnud, sellelt niisugust asja nõuda ei saa, kuid kohustuslik kolm aastat, olgu see pealegi põlatud ajalooperioodist pärit idee, ei löö küll kellegi elulukku parandamatut haava.

Ma olen kurb sellepärast, et üks sulgemine viib teiseni. Sünnitusmaja sulgemisele järgneb lastearstide kadumine. Siis kirurgia. Siis ARK, politsei, töötukassa, pensioniamet... Kaovad töökohad, kaovad teenused. Ja seda kõike serveeritakse rahvale kui paremat kvaliteeti.

Meil on Euroopa pärandkultuuri aasta. Võib-olla olekski õige aeg kogu Lõuna-Eesti lukku panna, kõik teenused välja kolida ja piirkond elukõlbmatuks pärandreservaadiks kuulutada?

 Tundmatu autori töö pärandreservaadist

Ecuadori riigi ajaloos on periood, kus seda 13 aastat keegi ei valitsenud - isegi makse ei kogutud! - uskumatu, aga keegi ei kurvastanud ja rahvas jäi täiesti ellu...

 *  *  *
Kui inimesed, kes
hoiavad kokku söögi arvelt,
ei osta hinna pärast ajalehti,
ei käi kinos ega kontserdil, 
ei saa puhkuse ajal kusagile sõita,
täidavad pimesi valitsejate käske,
värisevad trahvihirmus
ja armastavad ikka veel oma riiki,
siis see ei ole patriotism,
vaid vaimuhaigus.
Harry Podnex 

*  *  *

Allkirja Põlva sünnitusosakonna allesjäämise toetuseks saab anda siin:
http://petitsioon.ee/sailitame-polvas-sunnitusosakonna/#btn-more 

Saturday, March 24, 2018

Haige kassa ja rahvaste pall

"Suur sõprus meid ühendab ülevalt,
see tunne meis süveneb üha,
sest kõik, mida antakse ülevalt
on paratamatu ja püha."
Kes oleks võinud arvata, et need Hando Runneli poolt nõukogude-aja viljastavates tingimustes kirjapandud read hakkavad kummitama ka nüüd!

"Otsus on tehtud", ütlevad ülemised mehed. Nad ütlevad seda siis, kui jutt käib Rail Balticust, ja põhjendavad seda tapva häbiga Euroopa ning kõigi partnerite ees, kui me peaksime keelduma. Keegi ei tea, milleks meil seda raudteed vaja on, keegi ei tea, kes otsustas, aga Otsus on tehtud.
"Otsus on tehtud", ütlevad ülemised mehed tselluoositehase peale. Sest nendest veel ülevalpool on Suure Rahaga Kollased Mehed.
"Otsus on tehtud," ütlevad  ülemised mehed sünnitusosakondade kohta ja mängivad rahvaga rõõmsalt rahvaste palli. (Nagu filmis "Seltsimees laps" - selg sirgu, rõõmus ja lahke nägu ette, - läks!)

"Mina ei teinud," ütleb minister Ossinovski. "Haigekassa on küll minu valitsemisalas, aga ei ole sotsiaalministeeriumi allasutus. Tegemist on eraldi seaduse alusel töötava avalik-õigusliku organisatsiooniga."
"Mina ei teinud," ütleb Haigekassa. "Tartu Ülikooli Kliinikum tegi."
"Mina ei teinud," ütleb Tartu Ülikooli Kliinikum. "Põlvakad ise tegid. Nad ise kirjutasid Otsusele alla."

Ja mis tuleb välja - tegidki! Neile anti isegi demokraatlikult valida, et kummale Otsusele nad alla kirjutavad: kas sulgeda sünnitusosakond 1. juulil või 1. oktoobril 2018...

Otsus on tehtud!
Aga miks sellist otsust vaja on, sellest ei saa rumal rahvas ikka veel aru. Nädala aja jooksul on sulgemispõhjused muutunud nagu kevadine ilm.

Esialgu väideti, et sulgemise põhjuseks on teenuse kvaliteet. Kohalikud ei olnud nõus.
Siis hakati rääkima kulutõhususest.
Siis selgus, et rahas kah ikka ei ole asi. Suund võeti uuesti kvaliteedile. Et mis sellest, et täna on teil kvaliteediga kõik korras, aga homme võib-olla ei ole.

Viimane on jumala õige jutt, sest kui ikka kogu rahastus tagant ära võtta, siis kaovad ühe hoobiga nii inimesed kui kvaliteet. Minister kinnitab: "Haigekassa on tõesti teinud ettepaneku mitte osta kahelt haiglalt (Põlva, Valga) sünnitusabi teenust. Otsuse langetab aga Tartu Ülikooli Kliinikum koos kohaliku vallaga."
Seda, kuidas otsus langetati, me eestpoolt juba lugesime. Ise tegite!

*  *  *
 Mida tähendab ministri lause  "Haigekassa on küll minu valitsemisalas, aga ei ole sotsiaalministeeriumi allasutus. Tegemist on eraldi seaduse alusel töötava avalik-õigusliku organisatsiooniga."?

Kas see tähendab, et  Haigekassa on riik riigis ja teeb seda, mis talle pähe tuleb? Et võtab lahkesti riigikassast vastu meie kõigi, ka kagueestlaste, sotsiaalmaksu ja lihtsalt deklareerib oma kodulehel, kuidas tema võimaldab Eesti elanikele kvaliteetset, tõenduspõhist ja võrdselt kättesaadavat tervishoiuteenust? Kulla Haigekassa, ma võin sulle täiesti tasuta ära tõendada naisterahva viimase vindi peal raseduse, kuid ma palun talle võrdselt kättesaadavat tervishoiuteenust! Või pead sa võrdse kättesaadavuse all silmas seda, et Lõuna-Eestis on alles hulk sünnitamiseks sobilikke suitsusaunu (neid UNESCO-omi) ja kudemiseks kohaseid järvekesi?

27. okt 2017 on meedias teade: Haigekassa nõukogu kinnitas juhatuse esimehe Rain Laane ametitasuks 7800 eurot kuus. See on suurem palk kui peaministril. Endise Haigekassa juhi palk oli pea kaks korda madalam.

Kust põrgust me endale sellise haige kassa oleme saanud, tahan ma teada???

Mul on sõber Indiast. Elab Eestis, kuid arsti juurde käib Indiasse. Sest Eestis ei ole võimalik arsti juurde aega saada! Võib-olla tuleks kah järgmine kord temaga kaasa minna - aga sellisel juhul ma palun oma sotsiaalmaksu Indiasse suunata...

Pilt Valgas toimunud aktsioonist sünnitososakonna kaitseks on pärit siit. "Kas paneme väikelinnad üldse kinni?" on küsinud korraldaja.

Allkirja Põlva sünnitusosakonna allesjäämise toetuseks saab anda siin:
http://petitsioon.ee/sailitame-polvas-sunnitusosakonna/#btn-more 

Valga sünnitusosakonna toetuseks siin:
https://www.petitsioon.com/valga_sunnitusosakonna_kaitseks

Soovitan soojalt ka teistel väikelinlastel alla kirjutada. Mõlemale.  Ja eriti võrukatel, sest nemad on järgmised. Kahe aasta pärast Nii on Otsus-tatud.

Wednesday, March 21, 2018

Kulutõhus sünnitus

Ma olen majanduslikult mõtlev inimene. Sellepärast käin ma vahepeal väljamaale töölegi, et ennast ära majandada. Ja sellepärast meeldivad mulle  teised majanduslikult mõtlevad inimesed ka.

Esimeses teadaandes Põlva ja Valga sünnitusosakondade sulgemise kohta väideti, et need ei paku piisavalt kvaliteetset teenust. Kui kaks  ja pool tuhat Põlvas sünnitanud naist-peret  selle peale tagajalgadele tõusis ja  FB-s viimase pressi häält tegi, kiirustati korrigeerima: "Einoh, tegelikult sulgeme ikka sellepärast, et ei ole kulutõhus." 

Vaat sellest saan ma juba aru. Kulutõhus peab muidugi olema. Tegelikult tuleks igale lapsele sünnitusmajas selle sildi peale, kuhu pikkused-kaalud kirja saavad, ka tema hind kirjutada. Et oleks täpselt teada, palju uus ilmakodanik riigile maksma läks. Ma saan niimoodi aru, et Tallinnas ja Tartus sündivad inimesed on kohe tükk maad odavamad. Et umbes nagu Adidase ja Adidadase vahe.

Aga vahepeal tahaks ju suure hulga odava kraami vahele kvaliteetkaupa ka saada...

Kui nüüd riik ikkagi otsustab, et temal ei ole kvaliteeti vaja ja kõik tuleviku eestlased peavad tulema konveieri pealt, siis on tragid lõunaeestlased kulude minimeerimiseks abivalmilt juba terve rea suurepäraseid ideesid välja töötanud. Sest karta on, et inimesed sigivad ikka veel mõnda aega isegi Lõuna-Eestis, see on lihtsalt looduse poolt nõnda säetud ja loodusseadusi pole isegi ei Mitšurin ega Hruštšov suutnud seljatada.

1) Täpselt sama jätkusuutlik oleks saata need sünnitajad, kes Tartus tuppa ei mahu ja koridorides oma konveierkorda ootavad, sünnitama Põlvasse, Võrru või Valka. Kõlab jube naljakalt, eksole! Aga kes seletaks mulle ära, mille poolest erineb see variant sellest, et põlvakas peab Tartusse minema???

2) Majandus- ja taristuministri Kadri Simsoni sõnul oleme 2018. aasta juulist üle minemas tasuta maakonnasisese bussiliikluse süsteemile. (Džiisas, kui kulutõhus!!!) Kuna lisaks tasuta sõidule peab paranema ka ühenduste arv ja liinivõrk, siis loodetavasti on ministeeriumites olemas ka exeltabel kulutõhusa sünnitusliini tarvis Lõuna-Eestisse.  Kulutõhususe mõttes tuleks end igaks juhuks eelnevalt reisile registreerida, soovitavalt juba eostumisjärgsel päeval. (Noh et saaks varakult exelisse kanda).

3)  Sünnituslahvka. Kaks korda nädalas sellest kellast selle kellani kolme tee ristis suure tamme all. (Või suure tamme kännu kõrval).

4) e-sünnitus. Üks äpp meil juba on. Ja üldse sünnitasid naised vanasti põllupeenral. Ja üldse, kuradi angerjad, mida asja neil on sinna Sargassosse ronida! Majanduslikult palju mõistlikum oleks nad õpetada ümber näiteks Peipsi järve kudema. Ei ole siin midagi, et käin kus tahan, mingi kord peab ikka olema... (viimase, angerja-näite autor on Riinu Räim FB-st)

5) Elukohajärgne sundsteriliseerimine. Tõenäoliselt liiguks siis teatud vanuses elanikkond hoogsamalt Tartusse-Tallinnasse ning projekti "Maale elama!" asemel saaks Euroopalt raha küsida projekti "Maale surema!" jaoks (kulutõhususe mõttes võiks mujalt Euroopastki inimesi meile surema tuua).

Mina olen igal juhul kulutõhususe poolt. Ainult et mul on mõned küsimused, millega ma mõnikord - kui ma mõtlema satun, aga enamaltjuhult ju ei satu, sest mul on ekseliametnikud, kes minu eest mõtlevad - jänni jään. Näiteks, et kui kulutõhus on...
... joodiku kümnendakordne eluleaitamine?
... presidendi vastuvõtt või laulupidu?
... eestikeelne haridus?
...

"Eesti riik on kulukas ja Eesti riik on kallis. Ta on kulukas kodaniku rahataskule ja ta on kallis kodaniku südamele,"  on öelnud Lennart Meri.

.Ja siis  tuletab AS Lõuna-Eesti Haigla juhatuse liige Mart Einasto meile meelde, et vahetu sünnitusteenuse osutamine on lõpetatud juba Haapsalus, Jõgeval ja Raplas, mistõttu sealsed lapseootel pered peavad lapse ilmatoomiseks palju kaugemale sõitma.
Just. Küll need naised seal on alles õnnelikud, et saavad ühe valuga hakkama - füüsiline ja vaimne liituvad mõnusaks sümbioosiks, kui sa auto tagaistmel tuhudes väänled, endal närv põnevusest pingul, et kumb variant nüüd tuleb - kas sünnib lapsuke saja kilomeetri pealt tunnis või hoopis tipptunniummikusse, kus kõrvalpassivate autode ekipaažid saavad uue ime kulutõhusale sünnile rõõmsalt kaasa elada.

Selline lugu, kallis EV100...

 Näide kulutõhusast sünnitusest. Pärit siit. 

22.03: Tänasest on netimaailmas üleval ka petitsioon, kus saab anda oma allkirja Põlva sünnitusosakonna allesjäämise toetuseks: