Ööprogramm

1) Kõigile, kes satuvad siia blogisse juhuslikult: lugege läbi postitus aastast 2014 (seal ainult üks ongi) ja seejärel otsustage, kas tasub aega raisata.

2) Eilset postitust "Kohtumine tundmatuga" on oluliselt  täiendatud.

(Selgituseks: kujutage ette koridori, milles on neli ust. Üks neist on välisuks, ühe taga  elab Eira, ühe taga meie ja ühe taga on WC+dušš. Seinad on õhukesed.)

 Kaili kirjutab:

Ööprogramm käib meil niimoodi.

Umbes kell üheksa kuuleme seina tagant norskamist. Meie ajame vaikselt toas omi asju. Kell pool kümme on meil kõhud tühjad. Teeme mikrouunis soojaid juustusaiu. Uuni mürina peale ärkab Eira ja läheb kempsu. Meie toimetame tasakesi edasi. Kella kümnest alates räägin Ulvile, kuidas oleks väga vaja ära magama minna. Ise olen juba peaaegu voodis, aga und ei saa, muudkui uurin Ulvi käest: "Mis tiit?". Siis kutsub Ulvi mind jälle mõnda pilti blogisse valima ja teksti üle vaatama. Pool kaksteist saab kogu see pull lõpuks valmis ja FBssegi üles pandud. 

Nüüd on vaja jälgima hakata, mitu inimest meid märganud on ja kas neile meeldib ka. Vahelduseks imestab Ulvi, et nii vähesed ikka värsket postitust lugenud on. Ikka ja jälle tuletan talle kellaaega meelde. (Tegelikult on meil 250-300 truud igapäevast  lugejat, nagu näitab bloggeri statistika). Seina taga on juba jupp aega jälle norsatud. Pool üks on lõpuks rahu maa peal, puudu on ainul magamajäämise saade. Saate leidnud, paneme selle käima. Eira läheb kempsu.
Vahepeal jõuan veel kontrollida, kas Ulvil on ikka kõik äratused, viimane kui üks, maha võetud.
Mina olen juba tükk maad õndsa und maganud, Ulvi on salaja jälle interneedusesse sukeldunud.

Eile keetsin lillkapsa-brokoli-herne-porgandi-kartuli-makaroni-kanasuppi. Supp maitses väga hästi, kogu kraam oli ikkagi oma raha eest ostetud. Edimält võtsõmi võid-leiba ka manu. Kui võileib otsa sai, küsisin Ulvilt, et kas ta nüüd tahaks äkki hoopis saia supi kõrvale, mille peale Ulvi teatas, et saiaga oleks vist parem küll. Teate, ma võtsin kohe sellise poosi nagu Hannes Võrno pereemana Kreisiraadios. MIS MÕTTES aitab võisai sul minu keedetud suppi maitsvamaks teha?? Rohkem me sellel teemal ei rääkinud.

Ulvi hakkas blogi kirjutama ja algas tavaline ööprogramm. Mäletate küll... umbes kell üheksa kuuleme seina taga norskamist, meie ajame vaikselt toas omi asju, kell pool kümme on meil kõhud tühjad...

Sunnin Ulvit põrandal magama, ikka tema tervise huvides. Ulvi kuuletub vastu vaidlemata.

Öö oli erakordselt vilets. Väga katkendlik uni ja lollakad unenäod. Terve öö oleks justkui üleval olnud. Hommikul on Ulvi suht tusase näoga. Minul kripeldab südamel, et sundisin teda põrandal magama. Selgub, et Ulvil on sama sant öö olnud kui minulgi. Pudrukausi taga istudes hakkab ta kurtma, kui kohutavalt raske elu tal on.  ????? 

"No kujuta ette, mul on elus nii palju muudatusi. Mu selg on haige ( piiksatan vahele, et see oli sul ikka enne ka juba natuke haige), ma ei suitseta enam (see oli ju su enda vaba tahe!), ma pean hommikul ÜHE äratusega ärkama (tänane öö pidi ju küll sind kenasti ärkamiseks ette valmistama?), ma pean hommikuti sööma - andsin alla.
Tööpäeva lõpuks olime üllatavalt reipad. Kodus sõime eilset suppi. Tüli ärahoidmiseks ei hakanud ma  leiba-saia kapist väljagi võtma. Kuulsime, kuidas Eira kodust ära minema sättis. Tal on nüüd kaks vaba päeva. Ulvi ütleb, et me oleks võinud Eira käest küsida, äkki on tal suusad ka. Imemaitsev supp mu suust oleks peaaegu kaotsi läinud. Irvitasin, et tõepoolest, kelgu me ju juba saime. Võtame vanainimeselt mis võtta annab! Lippa kähku, jõuad talle veel järele! Ulvi jälle arvas, et ei ta ei leia nii kähku googlest üles kuidas suusad on.

Ei tea miks Eira kodust ära läks? Varsti hakkab ööprogramm...