Saturday, April 18, 2015

Külajuttu kah

Kõigepealt õnnitleme oma koduküla Urvaste tegusaid inimesi tiitli "Võrumaa Aasta küla" puhul!

Oleme siin Lapimaal ka viimasel ajal mitmete erinevate küladega kokku trehvanud.
Muonio oli kaardi peale kirjutatud umbes sama suurelt nagu Moskva. Olime otsustanud selle meist vaid mõnekümne kilomeetri kaugusele jääva suurlinna ette võtta siis, kui enam midagi paremat pähe ei tule. See päev saabuski. 
 Suurlinn Muonios sattusime kõigepealt kinno.
Esimese seansi magas Kaili minuga ja teise Marikaga. Sest põhjalikud nagu me oleme, vaatasime pakutavat linateost kohe kaks korda - alguses soome, siis inglise keeles.  Filmi peategelaseks oli Jari Rossi, Soome parim šamaan 2007, Soome jutuvestmise meister 2010 ja kokkamismeister aastast 2004. Film ise oli loomulikult virmalistest.
Kino tehti tegelikult turismiinfo punktis. 
 Pärast väsitavat filmiprogrammi otsustasime ennast turgutada tassikese kohviga. Eelkõige jahmatusest: mida paganat teeb keset Lapimaad suur ja punane Šveitsi kohvik?
Kohvikut peab perekond Achermann Luzernist. Šveitsi kella täpsusega tehti külastajale selgeks, kuidas tegemist on neljandat põlve pagar-kondiitritega ja teist põlve fotograafidega. Ja Lapimaa on selle konkreetse pereharu lihtsalt niimoodi ära võlunud, et kõigepealt käisid siia 15 aastat puhkusele, siis otsustasid, et odavam on koha peal olla ja nii nad ümber kolisidki. Šveitslaste kohvikuäri Muonios on kaks aastat vana ja perenaise sõnul läheb neil hästi.
Kirik oli kinni ja rohkem maju Muonios meie üllatuseks ei olnud ka. Kodus lugesime netist, et Muoniol on kogu valla peale kokku 2500 inimest ja kusagil peab seal olema ka Soome kuulsaim suusakool. Kohviku kõrval see igatahes ei olnud.

Kuna me Muonioga nii kiiresti ühele poole saime, võtsime järgmiseks Torassieppi ette.
Torassieppi üks nägu on pärimusküla oma.  Seal on mõned vanad hooned olemas  - see on Lapis üsna suur haruldus, sest Teises Maailmasõjas tegid kõigepealt sakslased siin puhta vuugi ja kui neist midagi veel üle oli jäänud, siis selle põletasid venelased maha.
Teine nägu on tohutu turismitööstuse oma. Meie sattusime Torassieppisse täpselt esimesel päeval pärast nende hooaja lõppu ja seega saime osa vaid siltidest ning koristustöödest. 

Mõned põdrad nägid pärast pikka talve ikka õige kurnatud välja.

Need, kes on korralikult kõik peatükid läbi lugenud, teavad, et porolasso nimi on hoopis suopunki. Järgmise pildi porod on surmkindlalt suopunkit tunda saanud.

 Rehade kasutamine suuskade hoidmiseks oli küll vahva idee.
 Küla nimega Köngäs (tõlkes 'kärestik') asub üsna Levi külje all.  Ka Köngäsest võib leida muu Lapiga võrreldes vanu maju, sest teise ilmasõja ajal külasse veel teed ei läinud ja sellepärast ükski vaindlane seda ka ei leidnud. Praegu on  ca 200 elanikuga Köngäs aktiivne ja arenev küla. Suur roll küla arengus on Lapimaa kuningatariks tituleeritud Päivikki Palosaaril, kellele kuulub hulk restorane ja hotelle, sh Hullu Poro.
Päivikki enda kodu, mis asub samuti Köngäsel, oli just märtsikuus Soome telekas, esimesena uues saatesarjas, mis tutvustab luksuskodusid ("Kaisa ja luksuskodit"). Niisugune väike armas 800-ruudune majake metsa veeres Ounasjoki kaldal:
Kõige põnevam on aga minu meelest asjaolu, et provva Päivikki on Leedu aukonsul Soomes. Maja keset metsa sellise sildiga!
Kes tahab seda kodu ja tema luksust seest- ja eestpoolt näha, võib klõpsata linki.

Levi tunduri (tunduri = fjell = ilma metsata mägi; vaara = metsage mägi) ümber viivalt teelt veidi sinna-tänna põigeldes leiab veel igasuguseid toredaid kohti. Näiteks Levi igluküla.

Sarnast igluküla nägime ka Saariselkä lähistel. Kui nüüd keegi minu käest peaks nõu küsima, siis soovitaksin Levi oma - esiteks asuvad need iglud siin vahvalt mäeveere peal, vaade on võrratu, teiseks on Levi omad vetsu ja dušiga. 
Noh ja lisaks suurematele ja väiksematele ja nii- ja naasugustele mökkidele, mida terve Levi ümbrus paksult täis, on metsa peidetud veel veel sellised eriti peened majad, kohalikust kelopuust (jala peal kuivanud puust) tehtud, mis kuuluvad kas Austraalia miljonäridele või renditakse neid näiteks Madonnadele. Jõuluvana ise rääkis. Päriselt.
 Need, kes endale niisugust maja lubada ei jaksa, peavad oma varanatukest hoidma ja kaitsma näiteks sellisel moel, nagu seda tehakse Äkäslompolo kandis: 

 Kilplaste kohvikusse, kus oli mitmeid toredaid lauamänge, jätsime mälestuseks Marika poolt esitatud sügavamõttelise sententsi. Kolmest keelest (eesti, soome, võru) kokkupandud lause ei tekitanud kelleski küsimusi, kuni polüglott Kaili teiste intelligentide tähelepanu meie sujuvale keelevahetusele juhtis.
Mida sa haluat kullõlda?
Tänane õhtu lõppes kodulaavu  ees muurikka peal lättusid küpsetades.
Sõnaseletusi: 
laavu - saamide kolmnurkne kerge ajutine varjualune metsas ööbimiseks. Pildilolev on juba nn tänapäevase linnainimese laavu.
muurikka - vt panni pildil; spetsiaalne jalgadega lõkkepann
lättu - pannkook

Juba mitu aega kummitab mul kõrvade vahel selline kaunis sõnapaar nagu 'alatalo olotila' (alumise maja olukord). Kas kellegi läheks vaja? Annaksin hea meelega ära, mul pole sellega midagi peale hakata, mis siis, et hästi kõlab...

Hyvää yötä, kauniita unia!

2 comments:

  1. Aitäh! Mul tuli mõte, et tegelikult võiks Võrumaa aasta küla ka oma esinduskorteri ära tähistada. Praegu oleks saanud seda lapis teha, aga varsti äkki Hiinas?

    ReplyDelete
  2. Airi, me teeme selle ära :D !

    ReplyDelete