Poliitpostitus

Me ei olnud tänavu veel pealinnas käinudki.  Ja kuna meie vabadeks päevadeks oli kohale kutsutud isegi Eesti värske välisminister, tähistamaks 25 aasta möödumist diplomaatiliste suhtete sisseseadmist Islandiga, siis mõtlesime, et käitume ka diplomaaatiliselt ja läheme ka kohale ja Ligi ja juurde.

Enne nii pidulikke ja ametlikke üritusi  oli vaja - eriti ilusa ilma tõttu - linnas natuke ringi vaadata. 

 Reykjaviki enimpildistatud taies Sun Voyager (Sólfar), skulptor Jón Gunnar Árnasoni unistuste laev ja ood päikesele. Roostevbast terasest ja vaatab päikeseloojangu poole. Tehtud tähistamaks linna 200. sünnipäeva.

2011. aastal avatud kontserdimaja Harpa (harf) on igal kella- ja aastaajal põnev, peegeldes värve ja varjundeid, mida muidu ehk alati ei märkagi.Õhtulsel möödasõidul oli teine jälle täiesti uutes toonides.

Mätaskatusega retoran ROK kuulub päälinna top10-sse. .

Hallgrímskirkja - suurim Islandi 350-st kirikust.

Kapsad-kaalid-mineraalid...

Levinuim välisviimistlusmaterjal - laineplekk. Pole ka ime siinses kliimas.

Kohati leiab Reykjavikist väga rõõmsaid värve.

Ja kohati leiab sealt ka eluks tõesti kasulikke tähendussõnu...

Kohtumine Ligiga oli veidi veider. Veider, kuna jäi täiesti arusaamatuks selle ürituse eesmärk. Aga võimalik, et me pole piisavalt kõrge IQ-ga. Või siis vastupidi.

Kuid Ligi, kellele meie kaks varem ilma vahendava ekraanita ligi polnud pääsenud, jättis elusast peast tükk maad sümpaatsema mulje kui klaasi tagant. Inimliku. Oleks kohe tahtnud kuulata, mis mehel öelda on. Paar põnevat mõttetera PISA testidest Soome ja Eesti võrdluses jõudis ära poetada,  palju rohkem tal öelda ei lastud - mõnel mehel IQ lihtsalt sügeles  suus ja eks siis ministrihärra mängis oma nutiga samamoodi nagu teisedki. Mida mina talle antud situatsioonis teps mitte pahaks ei pane. Aga mul on kahju, et hea võimalus läks raisku - täpselt nagu Eesti presidendivalimistel... (ja natuke kahju on ju sellest ka, et jälle läks üks tore teravmeelsus kaotsi - hariduse lõpp on Ligi...)

Islandlastel on president olemas, kah täiesti värske. Suvel küpsetatud. 47-aastane ajaloolane Guðni Thorlacius Jóhannesson, maa ajaloo noorim president. Puhas poiss, parteitu, ilma poliitilise tausta ning taagata. Eelmine mees söönd kohe 20 aastat presidendileiba. Guðni sai ametisse suht juhuslikult, kuna ka siinsel rahval olnd poliitikute jamadest ja Panamatest kõrini. Ja kuna hea sõnaseadmisoskuse ja analüüsivõime tõttu oli Guðnit viimastel aegadel palju raadiosse kutsutud, siis sääl tema rahva jaoks armsaks saigi. Ja presidendiks ka. Ja rahvas on rahul. Rahvale meeldib näiteks, et president viib ise lapsi jalgrattaga lasteaeda.

Hveragerdi motiiv

Ahjaa. Kalendri järgi on sügis käes. See tähendab, et Eestis on varsti loota kadri-, mardi- ja antidepressante. Kuid meil siin algavat 22. oktoobril talv - sellise tarkuse saime kohtumiselt IQ-ga. Tasub ikka ringi liikuda!