Kirjumirjuvärviline Portugal

Ostsime endale auto.

Tegelikult tahtsin ma hoopis bikiine, kuid Portugali lõunarannikul pakuti ainult kalipsosid. Niisiis võtsime auto. Tundus tükk maad toredam diil.

 See ei ole see, mida te mõtlete. See on hoopis külake Lissabonist põhja pool!!!

Cascais, ca 30 km Lissabonist,  pidi olema järjekordne tore rand, teadis reisikorraldaja Kiti. Oligi. Sest Kristi sai teada, et tema telefon hakkab uuesti tööle alles korraliku papi eest ja mina sain peaaegu tasuta päevitused. Peaaegu tasuta selles mõttes, et siiamaani oli terve Portugaalia peale ainult üks koht olnud, kus bikiine pakuti. 160 euro eest. Auto eest küsiti sama palju ja autol on ometigi palju rohkem jubinaid. Pidurid näiteks. Bikiinidel, ükskõik kui palju nad ka ei maksaks, pole mingeid pidureid. Ookeanilained võtavad igasuguse hinnaklassi nagu lupsti maha.

Tänu autole elasime üle järjekordse maailmalõpu. Sellesse lõppu oli kohe väga palju rahvast kokku tulnud ja võib-olla sellepärast päris õiget maailmalõputunnet peale ei tulnud ka.  Aga Euroopa läänepoolseim tipp on Cabo da Roca sellegipoolest.

Maailmalõputunne oli paljudes teistes paikades, kus lained ürgjõuliselt vastu kaljusid peksid, kallast vahtu koppisid ja ühtki hingelist peale meie näha ei olnud.

Cabo da Roca, Euroopa läänepoolseim tipp

 Peniche linnakese taga oli näiteks palju rohkem maailmalõputunnet...

Sintra lähedal asub graniidimäe  (portugali keeles Penedo) otsas Pena loss. Kuulub UNESCO ehitusmälestiste nimekirja.

Kohalik rahvas hirmutas, et kui enne üheksat kohal ei ole, siis parkimiskohta ei saa. Seega tõusime enne kukke ja koitu. Ei lasta puhkusel inimesel puhata! Veelgi enam - hommikud on siin külmad!!!

Külm! Külm!! Külm!!!

 Lossi juurde kuulub suur inglise stiilis aed, sh tiigid ja pardimajad.

Väidetavalt inspireerinud Pena loss Baierimaa hullu kuningat Ludwigit Neuschwansteini ehitama ja väidetavalt olla Richard Strauss hõisanud, et tema on käinud küll Itaalias, küll Sitsiilias, küll Kreekas ja Egiptuses, aga midagi niisugust pole tema silmad veel näinud, et see siin on tema Püha Graal.  Lord Byron jälle arvanud, et on  Eedeni aeda sattunud. 

Värviline nagu Disney multikas :)

Kristi oli eriti sobilikult kostümeerunud.

Mütoloogiline pool-mees, pool-kala.

Lossiköök

Murumätasääristus

 Pärast väsitavat kultuurielamust oli mõistlik jälle korraks ranna poole vaadata. 

 Praia da Areia Branca nimeline rand paistis esiotsa igati ilus ja päikseline, kuid tuul rannas oli jälle Islandilt. Peitsime ennast küll muulikivide taha, aga on ikka parasjagu tobe tunne päevitada, kui kananahk ihu pääl ja hambad kolksuvad. Mis sest, et õhutemperatuur näeb igati soliidne välja. 

Kuid rannas oli kena kohvik...

Mõnusa disainiga rannakohvik

Värvidega on Portugalis üldse hästi. Mõner kohas kohe eriti hästi. Näiteks linnakeses nimega Águeda. Nemad mõtlesid aastal 2012 (aga võibolla veel varem) välja toreda turistimeelitusnipi ja meie näiteks läksime väga hea meelega nipi peale kohale.

 Kolm erineva disainiga tänavatäit vihmavarje!

Ja siis veel hulk igasuguseid rõõmsaid treppe...

Täpselt samal lihtlabasel põhjusel - ilusad värvilised pildid - oli meie kavas ka  Aveiro ehk Portugali Veneetsia.

Värviline hommikusöök Aveiro värvilises maailmas.

Aveiros oli jälle rand ka ette nähtud.  No ikka ilus rand. Praia da Costa Nova.  
 Siinse ranna eripäraks pidid olema vana traditsiooni kohaselt eritriibulised majad, et merelt tulevad kalurid oma kodu üles leiaksid.
Olidki. Triibud ikka sellestsamas kahhelplaadist tehtud, millest kogu ülejäänud Portugal.

Isegi perenaine oli triibuline, et merelt tulev kalur ta ikka üles leiaks :)

Täpselt siis, kui meil majad üles pildistatud ja päevituspesu selga sai - noh, need hiljuti hangitud bikiinid - oli udu platsis. Seesama, mille pärast majad tuleb triibuliseks teha. Aga meie auto - seda ei olnud ju keegi vahepeal triibuliseks teinud!!!

Grupijuhi kindlakäelisel juhtimisel leidsime auto siiski üles. Oli teine sealsamas, kuhu me ta jätnud olime. Ei olnud udu teda kuskile viinud.

Kui vanasti juhtis meid KPCC, siis nüüd GPS. Meile see sobib, vaatamata sellele, et ühes pühakojas juhtusime kuulma, kuidas GPS meie grupijuhti kamandas: "Keera paremale!" ...
Meile sobibki parem paremini.