Friday, December 22, 2017

Taevas ja maa peal

Heal lapsel mitu nime.

Meie arvasime, et linn, mille kaldal me elame, on Cuenca. Nüüd tuleb välja, et linna täisnimi on Santa Ana de los Ríos de Cuenca. Ja et  kõik see pikk joru on kantud aastal 1999 UNESCO maailmapärandi nimekirja.
Niisuguse nime panid linnale hispaanlased, Enne hispaanlasi olid siin inkad. Inkade linna nimi oli    Tumipamba. Mis tähendab "kõrgendik tasandikul". Enne inkasid elas siin indiaani hõim Kañari. Nende linna nimi oli Guapondelig. Mis tähendab "tasandik, suur nagu taevas."1480 alistas inkade armee kañari rahva  ja 80 aastat hiljem tulid inkade asemele hispaanlased.

Cuencas on huvitavalt segunenud vana ja uus, traditsiooniline ja modernne - nii linna välisilmes kui inimseltskonnas.

Suukorvidega lambad äärelinna tänaval
Suukorvidega lehmad äärelinna tänval. Tädil on seljas traditsiooniline seelik, mille allservas värviline lilltikand. Sellised tädisid on täitsa näha - mitte just palju, kuid neid on. 
Traditsioonid ja tänapäev


Seelikud turuputkas. Meie hinda ei küsinud, Joanna väitis, et 500 USD ringis.

Teine variant traditsioonilisest seelikust on lihtsam, tagasihoidlike triipudega allservas

Telliste põletamine. Sellist tegevust on mitmel pool näha.
Cuenca kesklinna park...
... ja nende hirmsuur uus katedraal, mis on küll ehitatud imeilusast kivist, kuid...

... mis on lihtsalt üüüüratult hullsuur. Uut katedraali hakati ehitama ca 1880 ja väidetavalt ei ole veel lõpetatud. Ülalolev pilt on pärit siit.

Koloniaalajastust majad uhkeldavad üksteise võidu oma rõdudega.

Munder, milles meile tuttava rohelise asemel on - punane!

Cuenca lähedal asub Cajase Rahvuspark. Kõrgustel 3100-4450 ümp ja suurusega 29 000 ha. Juba Alexander von Humboldt olevat sellest paigast unistanud, noh, meie siis käisime ära.
Rahvuspargi kohta oli lubatud, et on 270 järvesilmakest. Kaarti vaadates tundub, et võib rohkemgi  olla.


Llaviucu järve ümber tiiru tegeva matkaraja ees ähvardas meid allolev silt. Lugesime endid üle. Saime kolm. Keegi teine kah ei hakanud midagi muud väitma. Isegi mitte kontrollpunkti mehed.

Oh imet! Olime pilvemetsa sattunud! 
Wikipedia ütleb: Pilvemets ehk udumets on igihaljas troopiline mets, mis kasvab enamasti kõrgemal kui 1500 meetrit merepinnast. Enamiku ajast on neis metsades suhteline õhuniiskus 100%. Need metsad asuvad otseses mõttes pilvede sees.
Pilvemetsi iseloomustab kõrge endeemsus ning palju epifüütseid taimi.
Meil Leegiga oli Wikipedia üle hirmus hea meel, sest me olime just ise ka kahe peale selle peenikese sõna "epifüüdid" välja mõelnud.
 Epifüüt on see taim, kes teisele selga elama ronib. 

 Mõnede loodusinimeste arvates on pilvemets on veel põnevam kui vihmamets. Kuna ta asub niiplju kõrgel mägedes, et puud ei kasva enam nii kõrgeks kui vihmametsades, jääb siinne liigirikkus kõik mõnusalt käe- ja silmaulatusse.

Igasuguse liigirikkusega on Ecuadoris üldse väga hästi. Kohe väga-väga hästi. Keskmine liikide hulk  ühel ruutkilomeetril on Ecuadoris maailma suurim. Kuna ta ei ole maailma kõige suurem riik, kuid tal on lumemütsides kõrgmäed, vihmametsad ja ookeani rannik, on Ecuadoril väga palju erinevaid maastikke ja seega erinevatele liikidele sobivaid elupaiku.
 Taimeliike näiteks on Ecuadoris 25 000. See on rohkem kui kogu Põhja-Ameerika mandril kokku. Või rohkem kui kogu Euroopas kokku.

Troopiline pilvemets on suhteliselt madal ja jändrik mets. Rõske. Puuvõrad on täis samblahabemeid, nii et võrdlus salapärase muinasjutumetsaga on sageli pilves pilvemetsa puhul täiesti kohane.

Pilvemets püüab  pilvi kinni ja teiselt poolt aitab ka pilvi teha. Puuvõrades niiskus kondenseerub.  Sageli olla juhtunud, et kui kuskil on pilvemets maha raiutud - et karjamaadele ruumi teha - jääb kuskil allpool vihma vähemaks ja tekivad põuad.

Bromeeliad. Täitsa ilma pottideta.

Epifüüdid

Epifüüdid

Laamad lastega järve ääres piknikku pidamas
Siinses igaveses suves õitseb kogu aeg keegi. Kuid kuna igaüks otsustab ise, millal temal on kevad, millal suvi ja millal sügis, siis mingit erilist õiteuputust ei ole. Ja õied on üllataval moel suhteliselt pisikesed!

Cajase Rahvusparki läbib tee, mis ühendab Ecuadori suuruselt 2. ja 3. linna ehk Guayaquil'i ja Cuenca.  Guayaquil asub rannikul. Otse loomulikult peab sinnasaamiseks jälle üle mägede ronima. Tee on vana inkade tee.
Meil ei olnud plaan kaugemale minna kui kuru kõrgeimasse kohta, Kolme Risti mäele (Tres Cruces). Mäe kõrguseks öeldakse 4161 ümp. See on täiesti piisav kõrgus selleks, et vana aja inimesed, kes   rannikult sisemaale pidid liikuma,  siin kõrgusest ja külmast tulenevatesse hädadesse surra said. Neile õnnetutele on tee äärde väike ristikujuline mälestusmärgike püstitatud.
Tee äärest  on leitud 96 kañari küla jäljed - need olid need inimesed enne inkasid. Meie leidsime tee äärest laamasid.

Me oleme oma reisi jooksul ära õppinud (mitte et me neid sõnu varem kohnud poleks) pampa, selva ja  Puna. Nüüd on kord  Páramo käes. Sellise sõnaga polnud ma küll varem kokku puutunud.

Páramo tähendab tühja ja lagedat tundralaadset maastikku või ala Andides, mis jääb igilume ja metsapiiri vahele. Vaated on küll avarad, kuid siin on külm, kõle ja tuuline, maapind lumesulamisvetest mudase- ja soisevõitu. Talvel võib kohe väga külm olla (mõni ime, et need ookeani liivarannast tulnud siinsetes tingimustes otsa said!)

 Kondor võiks ka siin paramos ühe tiiru teha... Kondoreid väidetakse Ecuadoris umbes 80 olema.

Kondoriga me sedapuhku ei kohtunud, küll aga pilvepõõsastega. (Quinua; Polylepis; paper tree)
Pilvepõõsas ehk Polylepis elab pilvedes või neist kõrgemal ja  on üks kummalisemaid ja haruldasemaid puid planeedil Maa. 
Esiteks on ta maailma kõige kõrgemal kasvav puuliik. Teda võib leida kuni 5 km kõrguselt. Himaalajas olla küll ka männiliik, mis kõrguse mõttes pilvepõõsaga suudab võistelda.
Teiseks on ta üks maailma aeglasemalt kasvavaid puid - tüve läbimõõdule ühe cm lisamine võtab üle saja aasta.
Kolmandaks võib pilvepuu olla nii puu kui põõsas.

Polylepise nimi tuleb kreeka keelest ja tähendab "palju kihte". Täpselt niisugune tema tüvi ongi - mändi meenutav, kestendav, väga mitmekihiline ja paks. Paks koor aitab hästi tulekahjusid üle elada!

Siinne pilvepõõsas on oma sugulaste seas omakorda eriline ja üks polylepsise haruldasemaid liike Ecuadoris   - suudab õitseda ainult Andide hõredas õhus ja külmas udus.
 Pilvepõõsas on rooside perekonnast ja neid on ca 20 eri liiki.

Teadlased väidavad, et kunagi olevat olnud suured alad Andidest kaetud Polylepis'tega, kuid aegade jooksul on nad piirkonna põliselanike poolt maha raiutud - küttepuuks ja  ehitusmaterjaliks.


Leegi ja Jassu huvitava pildimaterjaliga blogiversioon on selle lingi taga:
http://www.leegi.jassu.ee/2017/12/23/risti-rasti-cuenca/










No comments:

Post a Comment